NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles ajalehele Guardian, et Venemaa aktiviseerumise tõttu õhus tuvastab allianss rohkem Vene lennukeid Musta, Lääne- ja Norra mere kohal ning otseliinide taastamine on vajalik riski maandamiseks ja vääritimõistmiste vältimiseks.

„On tähtis, et normaalses olukorras oleks sõjaväelt sõjaväele kontakte selleks, et kui juhtub midagi ebanormaalset, suudetaks vääritimõistmisi selgitada, et vältida olukordade kontrolli alt väljumist,“ ütles Stoltenberg. „Me käime läbi siseprotseduure, et kindlustada, et need töötaksid 24/7. Need töötavad ja me kindlustame, et need oleksid olemas, kui neid on mingi intsidendi tõttu vaja.“

Vaatamata otsusele taaselustada erakorralised otseliinid, on NATO katkestanud enamiku kontaktidest venelastega oma peakorteris Brüsselis ning on tühjendamas kümnete Vene diplomaatide ja ohvitseride kabinette.

Eelmisel kuul vastu võetud otsuse järgi piirati NATO-sse mitte kuuluvate riikide delegatsioonide liikmete arvu peakorteris 30-ga. Moskva teatel oli NATO peakorterisse akrediteeritud 37 venelast. Ühe NATO liikmesriigi diplomaadi sõnul oli neid 61. Teised NATO allikad teatasid numbriks 90.

Stoltenberg ütles, et ei tea ühtki NATO „partnerriiki“ peale Venemaa, millel oleks enam kui 30 liikmest koosnev delegatsioon, kuid eitas, et see meede oleks spetsiifiliselt Moskva-vastane.

Kõrged ametnikud kinnitasid aga, et see samm oli otseselt mõeldud Venemaa luureandmete kogumise vastu NATO peakorteris, ning lisasid, et vaid neljal Vene ametnikul – suursaadikul NATO juures Aleksandr Gruškol, tema asetäitjal, sekretäril ja autojuhil – on õigus NATO peakorteris ilma eskordita ringi liikuda.