Kuidas muudab Venemaa poliitika maailma julgeolekuolukorda?

Venemaa muudab kõiki reegleid, mis on juba aastaid Euroopas kehtinud ega pea rahvusvahelisi seadusi millekski. Seetõttu olemegi Venemaad kutsunud seadustest lugu pidama, et nad käituksid nii, nagu nõuab rahvusvaheline õigus. Ning loomulikult peaks Venemaa tunnistama Ukraina territoriaalset terviklikkust. Oluline on siinkohal teha Venemaaga koostööd ja olla kriitikas konstruktiivne, et ei korduks ajajärk, mil oldi vastasseisus.

Kas see on võimalik?


Venemaa agressiivsus vähendab võimalust olla konstruktiivne. See on ka põhjus, miks NATO peab kohanema muutuva olukorraga. Peame tugevdama oma kollektiivset kaitset ja investeerima rohkem riigikaitsesse.

Kui Venemaa ei peatu Ukrainas, siis kas ta ründaks tulevikus ka Balti riike?


Balti riigid on NATO liikmed. NATO on tugev organisatsioon ja suudab kaitsta oma liikmeid ohu korral, see kehtib ka Balti riikide kohta. Seetõttu jätkame järjest aktiivsemat tegutsemist Balti riikides. NATO ongi loodud oma liikmete kaitsmiseks ja seepärast on organisatsioon oluline. Üks kõigi ja kõik ühe eest on meie moto.

Viimasel ajal on sagenenud Venemaa poolsed provokatsioonid Läänemerel. Kas see oleks ka siis nii, kui Rootsi ja Soome oleksid NATO liikmed?

Austan Soome ja Rootsi soovi olla suveräänne. Nad peavad ise otsustama, kas soovivad liituda, ma ei tahaks nende otsustesse ja debattidesse sekkuda. Kui ma seda teeksin, siis sekkuksin nende riikides sisepoliitikasse. Samas tahaksin ära märkida, et Soome ja Rootsi teevad NATO-ga tihedalt koostööd.

Kuidas suhtute sellesse, et Prantsusmaa pole loobunud Mistralide müügist Venemaale? 


Relvade eksport on siseriiklik küsimus, NATO pole sellega seotud. Samas loodan, et kõik NATO liikmesriigid, kaasa arvatud Prantsusmaa, saavad aru oma tegude tagajärgedest.