“Loomulikult oleks aitamine võimalik,” sõnas Vershbow. “Kui Läänemere regioonis puhkeks kriis, mõjutaks see NATO riike sama palju kui Soomet. NATO võib otsustada kriisile reageerida moel, et ta kaitsteb ka oma liitlasi. See otsus põhineks asjaoludel ja, nagu alati, nõuaks konsensust.”

“Me oleme nõnda heades suhetes, et ma olen kindel, et allians oleks valmis Soomet mingil moel aitama,” märkis NATO asepeasekretär, kelle sõnul kehtiks sama ka Rootsi puhul.

Vershbow võrdles võimalikku Soome ja Rootsi abistamist sekkumisega Balkanimaades 1990ndatel. “Meil ei palutud vahele astuda, kuid mõistsime, et regiooni julgeolek mõjutas ka meie julgeolekut, eriti Bosnias ja Hertsegoviinas ja Kosovos,” selgitas Ameerika diplomaat.

Küsimusele, kas Soome aitaks vajaduse korral Eestit, vastas asepeasekretär, et kuigi Soomel ei ole sellist NATO 5. artiklist tulenevat kohustust, ei saa Helsingi kogu regiooni puudutava konflikti korral ka sündmustest kõrvale jääda. “Ma usun, et on väga tõenäoline, et Soome tuleb Eestile appi,” märkis ta.

Olukorra hindamisel Läänemere regioonis tuleks taotleda ülimat realismi, toonitas Vershbow.