Savtšenkol oli intervjuus Briti ajalehele Daily Telegraph edasi öelda jõuline sõnum lääneriikide liidritele: „Neil peaksid olema selgemad seisukohad ning nad peaksid näitama Venemaale, et nad teevad tema ülbusele ja isule varem või hiljem lõpu.“

Euroopa või isegi Ameerika jaoks võib see olla mõnda aega ebamugav. Aga nad peavad mõistma, et kui nad ei peata Venemaad Ukraina piiril, on ta järgmine kord Poola piiril või Saksamaa piiril,“ sõnas Savtšenko.

Euroopa ja Ameerika on keeldunud Ukrainat relvadega varustamast, kartes, et see ainult eskaleerib vastasseisu Venemaaga. Savtšenko ütles, et seda poliitikat peaks muutma, kuid ta oli riskide osas märgatavalt ettevaatlik.

„Te peate olema sellega väga ettevaatlik, sest kui te astute järske samme, võib see viia suure sõjani,“ ütles Savtšenko. „Loomulikult on abi vaja, aga me peame seda tegema mingisuguse partnerluse või koostööna, näiteks NATO toetusel, kasutades olemasolevaid vahendeid. Võib-olla me sureme, jah, aga kui te ei taha, et me sureksime, ning astute välja ja peatate selle, peaksite te andma meile vahendid.“

Savtšenko sõnul peaks lääs andma ainult kaitseotstarbelisi relvi, näiteks õhutõrjesüsteeme. „Kui me räägime muust maapinnal olevast relvastusest, võidakse teid sellesse sõtta kaasa haarata ja keegi ei taha kolmandat maailmasõda,“ lisas Savtšenko.

Kas Savtšenko näeb end Ukraina tulevase presidendina?

„Ma näen end piloodina, mulle meeldib see töö,“ vastas Savtšenko. „Aga hetkel on mul suur võlg Ukraina rahva ees – nemad näitavad mulle suunda. Ma olen valmis töötama kus iganes, et muuta Ukraina tugevamaks. Kui ma pean selleks presidendiks saama, siis saan ma presidendiks. Aga mul ei ole lihtsalt võimu ambitsiooni. See sõltub rahvast.“

Savtšenko on murdnud tabu ja pakkunud läbirääkimisi Vene-meelsete „rahvavabariikide“ juhtidega. Savtšenko peab neid kaasmaalasteks, kes on eksiteele juhitud.

„Ma ei räägi kui poliitik, ma räägin kui inimene,“ ütles Savtšenko. „Inimesed tahavad rahu, aga me ei saa kunagi rahu, kui me ei hakka sellest rääkima. Enne kui meie, ukrainlased, alustame rääkimist selle üle, mis toimub meie okupeeritud territooriumidel, peame me naabrid kõrvaldama. Niisiis saame Venemaa kõigepealt tee pealt eest ja siis võime me rääkida.“

Donetski ja Luganski rahvavabariikide juhtide kohta ütles Savtšenko: „Et nad on separatistid, pole midagi arutada, ma tahan, et nad tuletaksid meelde, et nad on ukrainlased, meil on sama veri. Ma tahan äratada nende südametunnistuse. Ma tahan, et nad ise ütleksid Venemaale: „Ärge sekkuge enam, sest te ei kaitsnud meid, te olete meie maal juba palju verd valanud.“ Ma tahan lihtsalt, et nad meenutaksid neile, et meil on sama veri, ja paluksid neil rääkida otse ja panna nad mõistma, et nendel läbirääkimistel ei ole mingit Venemaad. On olemas terroristid, seda kindlasti, aga mitte iga mees, kellel on esimest korda relv käes, ei ole terrorist. Ma mõistan seda.“

Kuigi Vene meedia demoniseerib Savtšenkot ja peab teda seelikus mõrtsukaks, peab Savtšenko ise ennast rahutegijaks.

„Ma olen olnud sõdur 12 aastat, see on mu amet,“ ütles Savtšenko. „Aga kui sõdur ei taha oma hinges rahu, ei ole ta enam sõdur, ta on mõrtsukas. Sõdur võitleb rahu eest.“