Vene mõjukas ajaleht Kommersant kirjutab, et alliansi idee algatajad on selle võimaliku sõjalise liidu nimetanud Kollektiivsed Operatiivse Reageerimise Jõud (KSOR).

Ajaleht märgib, et juhul kui ODKB täiskogu, kuhu kuuluvad lisaks Venemaale, Valgevene, Armeenia, Kõrgõzstan, Kasahstan, Tadžikistan ja Usbekistan, võtab Kremli ettepaneku vastu, siis muutub ühendus täisväärtuslikuks sõjalis-poliitiliseks blokiks.

Loodava KSORi koosseisu hakkavad kuuluma ODKB riikide sõjaväeosad ja üksused. Kommersandi andmetel annab suurima kontingendi – õhudessantdiviisi ja dessant-ründebrigaadi – bloki käsutusse Venemaa ise.

Plaani kohaselt hakkavad KSORi väekoondised paiknema oma tavalistes dislokatsioonipiirkondades ja alluma rahvuslikele struktuuridele, KSORi staap hakkab vaid koordineerima nende tegevust.

Uusi kollektiivseid julgeolekujõudusid võib kasutada agressiooni puhul ühe KSORi liikmesriigi vastu või teistel erakorralistel juhtudel. Vastava otsuse langetab ODKB kollektiivse julgeoleku nõukogu.

Märgitakse, et selle uue sõjalise bloki loomine võib saada omapäraseks vastuseks NATO idasuunalisele laienemisele, kuigi initsiatiivi autorid paluvad seda mitte „üle dramatiseerida“ ja rõhutavad, et ODKB sõjalist tugevdamist ei tohiks vaadelda kui vastuseisu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO).

Väljaanne juhib lugejate tähelepanu ka tõigale, et sõjalise struktuuri teke ODKB raamides on mõeldud omavahelise poliitilise liidu tugevdamiseks, kuna Lääs püüab kordamööda erinevate liidu liikmetele survet avaldada ning üritab neid sõjaliselt oma poolele meelitada.

Samas täheldatakse, et KSORi loomine võib takerduda juriidiliste probleemide taha: mitmete ODKB riikide seadusandlus keelab sõjalistes blokkides osalemise. Lisaks pole veel selge kollektiivsete julgeolekujõudude rahastamise skeem.

Eile viibis Moskvas Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, kes juba pakkus president Dmitri Medvedevile abi õhuruumi kaitsmisel ning tegi ettepaneku ühiste väeüksuste loomiseks.