Moskva kritiseeris taas Läti rahvuspoliitikat
Moskva näeb selles avalduses Läti võimude soovimatust järgida üleskutseid tagada vähemusrahvuste õigused.
Läti välisministeerium on teatanud, et peab alusetuks Vene välisametkonna väidet, et haridusreform kitsendab vähemusrahvuste õigusi. Välisministeeriumi riigisekretäri Maris Riekstinši sõnul rajanes Moskva avaldus “soovile fakte moonutada ja asjade tegelikku seisu ignoreerida”.
Vene välisministeerium leidis Riia sellisest reageeringust kuuldes, et Läti võimud “tõrguvad rahvusvaheliste organisatsioonide nõuandeid järgimast”.
“Seega tuleb kahetsusega nentida Läti võimude üha silmatorkavamalt tõrjuvat käitumist rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste suhtes. Tuleb veel kord toonitada: just nende eelarvamusvabadele seisukohtadele tugineb Vene pool, hinnates haridusreformi mõju vähemusrahvastele,” öeldakse Moskva esmaspäevases avalduses.
“Raske on nõustuda Läti välisametkonna väitega, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) missiooni sulgemine ehk täpsemalt mandaadi mittepikendamine 2001. aasta detsembris kinnitab inimõigustestandardite järgimist selles riigis. See tees kinnitab vaid Venemaa kartusi, et Riia ametivõimud hindavad seda otsust ebaadekvaatselt, mis pealegi langetati Läti venekeelse elanikkonna juhtivate organisatsioonide arvamusest hoolimata,” täheldas Vene välisministeerium.
“Mis puutub müüti Läti vähemusrahvuste heaolust, siis vaevalt avaldab see muljet neile, kes ei järgi topeltstandardeid ja on võtnud vaevaks tutvuda lähemalt selle riigi seadustega, mis välistavad isegi selle õigustemiinimumi, mida annab Euroopa mittepõlisrahvaste keelekogukondadele vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon, samuti ENPA, OSCE ja Läänemeremaade Nõukogu organite ja ekspertide sellekohased otsused,” toonitas Vene välisministeerium.
“Asjaolu, et Läti valmistub saama Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, ei vabasta teda kohustusest neid soovitusi arvesse võtta,” leiab Moskva.
