Moskva erupolkovnik Delfile: reaalne on Vene vabatahtlike üksuste sekkumine Ida-Ukrainas
"Ma küll praegu ei näe sellist varianti, et Vene relvajõud sekkuksid, isegi kui läheb tõsiseks verevalamiseks," lausus Murahovski, kes alates Krimmi konfliktist on saanud Venemaa juhtiva majanduslehe Vedomosti peamiseks sõjanduseksperdiks. "See võib juhtuda ainult sel juhul, kui juhtub uskumatu ja mõni võõrriik sekkub Ukraina võimude poolel."
Armee sekkumise asemel on palju tõenäolisem Murahovski sõnul see, et Venemaa võib anda oma kodanikest vabatahtlikele loa minna appi Ida-Ukraina omakaitseüksustele. "See on väga mugav variant, sest inimene, kes veel eile oli spetsnazis, palub täna ennast vabastada teenistusest ning läheb homme vabatahtlikuks," ütles Murahovski. "Näiteks Jugoslaavia kodusõjas sõdis väga palju Vene vabatahtlikke, kellest moodustati isegi eraldi pataljon. Neist paljud olid endised sõjaväelased."
Teise näitena tõi Murahovski esimese Tšetšeenia sõja, kus venemeelsete pealiku Bislan Gantemirovi käsutusse ilmusid üleöö tankid ja tankimeeskonnad. Tankistid olid äsja teenistusest lahkunud ühest Moskva oblastis asunud motolaskurdiviisist. Tankid aga olid väidetavalt pärit Tšetšeenias asunud endistest Vene armee üksustest.
Konflikt võib kesta jumal teab kui kaua
"Kui Vene vabatahtlikud ka veel hakkavad Ida-Ukrainas kaasa lööma, siis võib see konflikt veel jumal teab kui kaua kesta," ennustas ekspolkovnik Murahovski.
60-aastane Viktor Murahovski teenis Nõukogude ja Vene armees 25 aastat. enne kindralstaapi teenis ta tankiväeosades, muu hulgas ja Ida-Saksas. Täna annab ta välja sõjandusajakirja "Arsenal Otetšestva" ning kuulub Vene valitsuse sõjatööstuskomisjoni ekspertnõukogusse.
Tundmatut päritolu relvastatud üksuste ilmumise kohta Ida-Ukrainas väitis Murahovski, et nende käekiri on täielikult teistsugune kui "viisakate roheliste mehikeste" tegevus mõni aeg tagasi Krimmis, mis lõppes selle Ukrainale kuuluva poolsaare ühendamisega Venemaaga.
Vene eriüksuste (spetsnaz) ettevalmistus näeb Murahovski väitel ette, et igal juhul tuleb esmajärjekorras hõivata elutähtsa infrastruktuuri objektid nagu sidesõlmed, massiteabevahendid, transpordisõlmed (raudteejaamad, suured ristmikud, sillad), elektrijaamad, alajaamad, kütuse- ja relvalaod, gaasijaotusjaamad, vesi jne.
"Krimmis tehti kõike seda, aga Ida-Ukrainas me midagi sellist ei näe. Vastupidi, need kohad on jäänud täielikult tähelepanuta," väitis Murahovski. "Sõjalisest vaatepunktist tegutsevad and väga ebaprofessionaalselt. See on isetegevusliku partisanitegevuse moodi. seda on näha isegi sellest, kuidas nad barrikaade ehitavad."
Krimmis spetsnaz, Ida-Ukrainas partisanid
Kiievi-vastastel pole ka ühtset staapi, mis koordineeriks nende tegevust, lisas Murahovski.
Kõik see viitab Murahovski väitel sellele, et erinevalt Krimmist ei juhi seal ametlikele võimudele vastuhakku Vene spetsnazi võitlejad.
Ukraina valitsus arvab vastupidi ning on välja öelnud isegi üksuse nime, kelle võitlejad nende väitel Ida-Ukrainas tegutsevad: Moskva oblastis paikneva õhudessantvägede 45. kaardiväepolk.
Ida-Ukrainasse saadetud Ukraina armeeüksuste taseme kohta ütles Murahovski, et kogu Ukraina armee on 23 aastat kestnud tugeva alarahastamise tõttu äärmiselt kehvas seisus.
"Tänane reaalsus on, et Ukraina armeel ei ole ühtegi lahinguvõimelist täielikult komplekeeritud brigaadi, kus oleks 40-50 tanki koos vähemalt 120 jalaväelahingumasinaga," ütles Murahovski. "Videotest aga me näeme palju väiksemaid üksikuid tankikolonne ja mitte eriti rohkearvulisi soomukite kolonne. Selliste väikeste üksustega on väga raske midagi ette võtta üldse."
Murahovski juhtis tähelepanu ka sellele, et konfliktikohas tegutsevad Ukraina armee üksused, hiljuti loodud Rahvuskaardiväe üksused, siseministeeriumi üksused ja julgeolekuteenistuse üksused, aga nende vahel pole näha ühtset juhtimist.
"Pidevad vahetused Ukraina kõrgemas sõjaväelises juhtkonnas näitavad, et nad ei saa oma ülesannetega hakkama või ei ole ilmselt poliitiliselt lojaalselt," lisas Vene armee ekspolkovnik.
Ukraina armeest alles vaid riismed
Ukraina armees on sema sõnul alles jäänud vähe professionaalselt ettevalmistatud ohvitsere, eriti kõrgemal ja keskmisel operatiivjuhtimise tasemel. "Kui Ukraina läks äsja üle täielikult palgaarmeele, siis sellega varises täielikult kokku mobiliseerimissüsteem ja reservväelaste ettevalmistussüsteem," loetles Murahovski Ukraina armee hädasid. "Rahapuudusel on sõjaline ettevalmistus neil väga madal ja relvastus on väga halvas seisukorras."
Seejuures jäid Ukrainale peale NSV Liidu lagunemist Murahovski sõnul Nõukogude armee kolme suure sõjaväeringkonna relvastus. "Enamus sellest relvastusest on maha müüdud, peamiselt Aafrikasse ja Aasiasse," teadis ta. "Lisaks on palju lihtsalt varastatud ja halva hooldamise tõttu rivist väljas."
Murahovski tõi näiteks, et tanke jäi Ukrainale 1991. aastal üle 10 000, tänaseks on sellest alles tuhande ümber, aga neist on sõitmiskõlbulikud võimelised 200-300. Laskemoona padrunitest kuni rakettideni jäi Ukrainale mitukümmend miljonit tonni. Tänaseks on enamus sellest müüdud või kõlbmatuks muutunud.
Murahovski kommenteeris ka ameeriklaste avaldatud fotosid Vene vägede suurest kogunemisest Ukraina piiride taha, mille kohta Venemaa ametlikult väitis, et need on eelmise aasta fotod.
"Ma arvan, et need on siiski värsked fotod, aga see asi on lihtsalt seletav," ütles Murahovski. "Vene armees kestab väljaõppesüsteem pool aastat ja talvine periood lõppeb nii, et iga aasta aprill-mai toimuvad algul pataljonide taseme, siis brigaadide taseme õppused."
Vene armees on praegu 40 jalaväebrigaadi, mis teeb omakorda 160 jalaväepataljoni. "See tähendab, et praegu roomab üle Venemaa Kaliningradist Vladivostokini ringi 160 pataljoni," ütles Murahovski.
NATO tankid on jaburus
Endise tankiväeohvitserina pidas Murahovski jaburaks Eestis kõlanud ettepanekuid, et NATO võiks Baltimaade julgeoleku tõstmiseks paigutada siia mõned tankiüksused. "Sõjalisest seisukohast oleks see suur rumalus, sest tankiüksus ilma toetuse ja logistikata ei suuda mitte midagi," kinnitas ta.
"Pealegi on tankiüksuste ülesanded tavaliselt seotud pealetungiga, kaitses on ta kasutatav vaid n-ö 2. ešelonis vasturünnakute tegemisel."
"Võimaliku sõjalise konfliki puhul võib kindel olla, et vastane hävitab oma täppisrelvadega esmajoones just need tankiüksused," lausus Murahovski.
