Ajakirjanik teatas kõigepealt, et ei räägi oma muljetest, vaid sellest, mida sel ööl nägi, ega anna mingeid hinnanguid, sest tal pole selleks õigust, vahendab Leedu Delfi.

Vene ajakirjanik oli Pokrovski bulvaril baaris, mis asub mõrvapaiga lähedal. Ta nägi Ilja Jašini sõnumit Twitteris: „Nemtsovi tulistati. Ta on surnud.“ Seejärel hakkas ta uudiseid vaatama ja nägi Interfaxi teadet ning mõistis, et see ei saa olla viga. Seejärel ta lausa lendas baarist välja. Sündmuskohale jõudis ta 15 minutit pärast mõrva.

„Oli veel väga vähe inimesi, 6-7 inimest, uurijaid ja kriminaliste ka veel ei olnud. Kaks kiirabiautot, mõned autod tee ääres, mõned politseiautod. Ma sain nii aru, et uurimisgrupp oli juba selleks hetkeks minimaalses koosseisus saabunud. Selle ümber ei olnud inimesed mitte vormis, vaid erariietes, 5-6 inimest, nad lõpetasid just mõrvapaiga lintidega eraldamise ja oli veel võimalus lähedale minna,“ rääkis ajakirjanik.

Ajakirjanik läks umbes viie meetri kaugusele surnukehast. Juba oli kohal mitu ajakirjanikku, kõik olid šokis, mõned nutsid, sest olid samal päeval Nemtsoviga eelseisvast rongkäigust rääkinud.

„Liiklus oli sel hetkel osaliselt peatatud, autod veel sõitsid, aga hiljem tõkestati tee kiiresti. Kui ma lähemale läksin, nägin, kuidas ta lamas nagu kõigil fotodel mitte sillaga paralleelselt, vaid risti. Esimene, mida ma püüdsin vaadata, oli see, kas on verd. Ma ei näinud verd, ta lamas avatud silmadega.“

Ajakirjanik ei näinud mingeid nähtavaid vigastusi või kahjustusi Nemtsovi kehal ning siis mõne minuti pärast paluti neil juba kaugemale minna, sest kohale saabus üha rohkem inimesi. Ühel hetkel märkas ajakirjanik, et kriminalistid võtsid Nemtsovil seljast kampsuni, et haavu uurida. Siis nägi ta, et Nemtsovi parema külje alumine osa on punane ja sai aru, et all on veri. Ta oletab, et külg oli verest punane.

„Kõiki spekulatsioone, refleksioone ja versioone teemal, et mõrvapaigas polnud verd, pean ma täielikuks jamaks. Veri oli, ma nägin seda oma silmadega. Kõik jutud on tulnud sellest, et fotograafid ei suutnud jäädvustada seda verd öösel hallil asfaldil vihma käes,“ sõnas ajakirjanik.

Kui surnukeha ära viidi tulid kohe linna töötajad ja pesid koha puhtaks.

Ajakirjaniku sõnul Nemtsovi tapmise hetkel, kella 23.30 ajal Moskvas selles piirkonnas vihma ega lund ei sadanud. Vihma hakkas sadama umbes keskööl ja lörtsi kell 00.15. Kui ta sündmuskohale jõudis, ei sadanud ei vihma ega lund. „See aga, et lumekoristusmasin sõitis mööda linna oli lihtsalt tema kohustus, oli tema vahetus,“ lisas ajakirjanik.

Kas pole kahtlane, et lumekoristusauto juht ei jäänud vaatama, mis juhtus, inimesed on ju uudishimulikud?

„Ta ilmselt ei teadnud, kes tapeti. Ma ei hakka juhi loogika üle arutlema, aga ma tean, et sellel teemal spekuleeritakse – ei olnud lund, aga oli lumekoristusauto. Tänavakastmisautod sõidavad vihmaga teid kastma, kuigi sajab – see on Moskva. Juhil on vahetus, ta sõitis tänavaid koristama. Kas lund on või lund ei ole, ta lihtsalt koristas seda.“

Versiooni kohta, et Nemtsovi ei pruugitud üldsegi tappa sillal, ütles Moskva ajakirjanik, et see on absurd.