Mõõt sai täis: USA lahkus ÜRO inimõigusnõukogust
Haley nimetab äkilise sammu põhjuseks, et nõukogu pigem nöögib inimõigusi kui seisab hea nende kaitsmise eest – ei toeta USA liitlast Iisraeli ega suuda inimõiguste rikkujaid vastutusele võtta.
Massiliselt rikutakse inimõigusi USA osutusel tänapäeval Venezuelas ja Iraanis.
Hull olla ka see, et inimõigusi rikkuvate riikide esindajatel lastakse ÜRO nõukogusse kuuluda, näiteks Kongo Demokraatlikul Vabariigil, Hiinal, Kuubal ja Venezuelal.
"See nõukogu on kui poliitilise kallutatuse heitveereservuaar," kinnitab suursaadik kokkuvõtvalt.
ÜRO peasekretär António Guterres avaldas juhtunu kahetsust ja kinnitas, et eelistaks suurriiki endiselt nõukogu liikmena näha.
Ühendriigid on lahkumisest rääkinud juba varemgi. Haley ütles aasta eest, et nad jäävad osaliseks ainult ulatuslike reformide puhul. Ta lisas eile, et sobivate muudatuste korral taasliitub USA meeleldi.
Asjatundjad usuvad, et USA lahkumise taga on suuresti president Donald Trumpi vastumeelsus ÜRO ja mitmepoolse diplomaatia vastu.
ÜRO inimõigusnõukogu sündis 2006. aastal. Ühendriikide toonane George W. Bushi valitsus sellega ei liitunud. Küll toimus see 2009. a Barack Obama valitsuse ajal.
