Mitmekülgne põrumine: Itaalia, Belgia ja Holland ajasid EL-i tippkohtumise sisuliselt untsu
Peaminister Taavi Rõivas tunnistas, et Ülemkogul oli raskusi vabakaubanduse ja Venemaa teemadega.
Reede pealelõunal Brüsselis lõppenud EL-i liidrite kohtumine läks kirja tõenäoliselt ühe kõige kehvema tulemusega, mis viimasel ajal saavutatud.
Jonnaka Itaalia peaministri Matteo Renzi pärast pidid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia võtma kohtumise lõppdokumendist välja sõnad, mis käsitlesid konkreetselt uusi võimalikke Süürias toimuvast ajendatud sanktsioone; Belgia Valloonia föderaalse piirkonna ning keskvalitsuse raksu läinud suhete tõttu ei saadud hakkama EL-i ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe heaks kiitmisega; Hollandi peaminister Mark Rutte ei osanud lubada mingit lahendust EL-i ja Ukraina assotsiatsioonileppe osas, mis võib kevadel Madalmaades peetud referendumi tõttu lähiajal hapuks minna.
Kanada leppega pole garantiid
Kokkuvõtvalt: EL näitas maailmale, et selle sees puudub võtmetähendusega teemades ühtsus ja erimeelsusi ei suudeta ka viimasel hetke surve all eriti ületada.
Peale kohtumise lõppu tunnistas peaminister Taavi Rõivas Brüsselis Delfile, et eriti just vabakaubandust puudutavas on EL-is seisud keerulised.
„On ka täiesti selgelt erinevad ideoloogilisel vaated. EL-is on väga suur blokk kaubandusliberaale, kes usuvad, et vabakaubandus loob uusi töökohti ja täiendavat jõukust. Eesti ajalugu on seda kinnitanud,“ rääkis Rõivas.
Kuid ta nentis, et selles polnud palju abi Ülemkogul loodetud heakiidu saamisel EL-i ja Kanada vabakaubandusleppe heakskiitmiseks.
„Murettekitav on see, et loodetud kindlus järgmisele nädalale kavandatud Kanada vabakaubandusleppe allkirjastamise osas jäi tänaseks saavutamata. Kuluaarides on olnud juttu sellest, et Valloonia parlamendiga on samm-sammult lahendusele lähemale liigutud ja loodetakse, et järgmiseks nädalaks on see kindlus olemas. Kuid täna mingit garantiid selles osas ei ole. Ja selle üle võib küll kahetsust väljendada,“ möönis Rõivas mureliku näoga.
Paralleelselt ülemkoguga toimus Belgias suuremat sorti draama, kus erinevad kõrged ametnikud üritasid öö läbi Valloonia parlamendiga kaubale saada. Paraku teatati seal reede hommikul ikka veel leppe suhtes tõrjuvast hoiakust ja terve EL jäi pika ninaga. Belgia poliitika kuluaarides räägiti, et Valloonia seisukoha taga on ka väga tugevad poliitilised erimeelsused Belgia keskvalitsuse juhi, peaminister Charles Micheliga – regiooni ja keskvalitsuse poliitikud sisuliselt ei rääkivat omavahel aastaid.
Hollandil pole Ukraina lahendust
Pisut vähem sai muude Ülemkogul käsitletud teemade seas varem tähelepanu Ukraina assotsiatsioonileppe edasine noateral olev saatus.
Kogu sealse revolutsiooni ajendanud lepe pandi teatavasti Hollandi koomikute poolt rahvahääletusele ja kukkus seal sel kevadel läbi. Ilma Madalmaade heakskiiduta seda aga jõustada ei saa. Ülemkogul oodati Hollandi peaminister Mark Ruttelt retsepti, kuidas saaks asja lahendada enne Hollandi parlamendi poolt seatud varsti saabuvat lõpptähtaega, mille järel nad võivad Ukraina leppe ametlikult tagasi lükata.
Peaminister Rõivas nentis, et asi jäi ka seekord lahenduseta. „Ukraina assotsiatsioonileppe puhul on meil veendumus olemas, et Mark Rutte isiklikult pingutab, et selles mõistlik lahendus leida. Ta ei ole huvitatud sellest, et Hollandi tõttu jääks EL-is kokku lepitud asi tegemata. Aga võimalk, et siin on vaja leida teatud täiendavaid garantiisid Hollandile, et nad saaksid seda lepet aktsepteerida. Ta lubas mulle, et pingutab selle nimel ja kirjeldas seda, milline on poliitiline reaalsus parlamendis. Mõistame, et see teema on nende jaoks keeruline, alles oli referendum ja on ka leppe vastu olevaid erakondi.
Edasi-tagasi Venemaaga
Kõige piinlikumalt aga selgus ööl vastu reedet, et Ülemkogule sõitnud liidrid pidid kapituleeruma Itaalia peaminister Matteo Renzi ees, kes lihtsalt keeldus heaks kiitmast riigijuhtide ette pandud avalduse teksti, kus ähvardati Venemaad Süürias toime pandavate õuduste tõttu uute sanktsioonidega.
Peaminister Rõivas polnud nõus seda nimetama EL-i ühtsuse murdmiseks, kuid möönis erimeelsuse lauale jäämist tehnilises küsimuses. „Tegelikult polnud see ühtsuse murdmine vaid protseduuriline küsimus, et kas peab olema kindel selles tekstis, mis oli varem ette valmistatud või võib seda täiendada ja muuta. Ma rääkisin ka Matteo Renziga, kes ütles, et põhimõtteliselt oleks ta saanud leppida mõlema tekstiga, kuid teda oli põhimõtteliselt häirinud see, et talle tundus, et teistsuguse teksti osas oli kokkulepe olemas ja siis tuldi nö uue lahendusega lauale. See teda printsipiaalselt häiris,“ seletas Rõivas öösel aset leidnut.
„Selles küsimuses jah, tuleb tunnistada, jäi erimeelsus lauale. Aga samas nii palju sai välja öeldud, et juhul, kui Veenmaa jätkab oma tegevust sellisel kujul Aleppos, siis on EL valmis kasutama kõiki võimalusi, mis meil kasutada on ja selle all võib rahulikult mõista, et ollakse valmis kaaluma ka täiendavaid sanktsioone. See sõnastuse peenfiness mõtet ei muutnud,“ leidis peaminister.
Praegu Süüria poole teel oleva armaada tulevasest tegevusest saab teada, kas ka Venemaa sel öösel EL-i poolt äkitselt muudetud ähvarduse sõnastuse olemusest sellisel kujul aru sai.
