Mis on avalikku ruumi kuuluvate hoonete "tsenseerimise" idee taga? Tanel Pern: mängus on väga selged ärilised huvid

 (57)
Vaata, kuidas näeks avalik ruum välja võidusamba ja Laidoneri monumendita
Wikipedia protest tsensuuri vastu
Wikipedia protest tsensuuri vastuFoto: Janno Loide

Viimaste nädalate jooksul on mitmed suuremad veebilehed, kaasa arvatud Wikipedia, avaldanud pilte tuntud avaliku ruumi kuuluvatest rajatistest, millel hooned ja skulptuurid ise on pildilt välja lõigatud. Homme arutatakse Europarlamendi täiskogul, kas kiita heaks protestiaktsiooni esile kutsunud muudatusettepanek.

Kogu lugu sai alguse, kui Saksamaalt pärit Piraadipartei liige Julia Reda koostas ja esitas õiguskomisjonile omaalgatusliku raporti, milles pakkus välja erinevaid viise, kuidas ühtlustada Euroopa autoriõigusesse puutuvat seadusandlust. Muude sätete ja ettepanekute hulgas pakkus Reda välja ka üldise panoraamivabaduse ehk kõigi inimeste õiguse teha ja avaldada oma fotosid avalikes kohtades asuvatest ehitistest ja mälestistest.

Kuigi tegemist on vaid soovitusliku raportiga, on sellele Europarlamendi saadiku Kaja Kallase sõnul siiski arvestatav mõju, kuna see annab Komisjonile märku, et mis suunas Europarlament tahab, et seadused läheksid. Kui ettepanek on raportis sees, siis on ka üsna tõenäone, et see läheb sügiseks planeeritava autoriõiguste reformi arendamisel ka arutamisele. 

Käesolevalt on panoraamiõigus erinevates ELi liikmesriikides reglementeeritud erinevalt. Näiteks on Saksamaal vabalt lubatud pildistada kõike, mis tänavaruumis on. Kui aga näiteks pildistada kõrvalhoonet oma maja rõdult ja sellel seisab kas autoriõigustega kaitstud kunstiteos või on maja enda arhitektuur autorikaitse all, peab õiguste omanikult luba küsima.

Seotud lood:

Prantsusmaal, Itaalias, Belgias ja veel mõnedes riikides on avaliku ruumi pildistamise kohta üles seatud aga palju karmimad reeglid, mille kohaselt peab ärilistel eesmärkidel pildistamiseks küsima alati omaniku luba, selle tegemata jätmisele võivad järgneda karistused.

Kuna sellistele riikidele tekitaks panoraamiõiguse selline laiendamine ebamugavust, esitas prantslasest liberaal Jean-Marie Cavada muudatusettepanekud, mille järgi muutuks ka raporti panoraamivabadust puudutav punkt väga sarnaseks Prantsuse seadusandlusega. Sellele vastasid paljud fraktsioonid omapoolse parandusettepanekuga, mis toetab hoonete pildistamise vabadust.

Europarlamendi liige Kaja Kallas kinnitas Delfile, et tõenäoselt hääletatakse prantslaste esitatud ettepanek homsel suurkogul maha. Kuna suuremate fraktsioonide seas on aga kokku lepitud, et ka teisele ettepanekule heakskiitu ei anta, jääb panoraamiõiguse osas ettepanek üldse tegemata ja vaidlused jätkuvad sügisel üle-Euroopalise autoriõigusreformi välja töötamisel.

Kaasaegse tehnoloogia ja vanade reeglite vastuseis

Kuigi teema kõlab võrdlemisi igavalt ja bürokraatlikult, on panoraamiõiguse piiramisel selged tagajärjed näiteks ajakirjandusele ja internetis vabalt levitatavale infole. 

„See on üks näide üldisest ebaproduktiivsest tendentsist üritada lüüa internetti samade paari sajandi vanuste autoriõiguste reeglite mütsiga,“ ütles Delfile eestikeelse Vikipeedia arengut toetava Wikimedia juhatuse liige Tanel Pern. Tema sõnul on sellise katse taga ka väga selged ärilised huvid. Näiteks on üle-Euroopaline autoritasude kogumise ühing avaldanud omalt poolt dokumendi, kus väidetakse, et Prantsusmaa kaotaks pildistamisõiguse tagamisel suuri summasid raha. Mille põhjal selline hinnang antud on, jääb aga selgusetuks. 

Wikimedia Brüsseli esindaja Dimitar Dimitrovi sõnul seisavad üldise panoraamivabaduse ja autoriõigusreformi vastu pea kõik autoritasude kogumisega tegelevad organisatsioonid, kelle eesmärk oleks jätkata praeguse süsteemiga ja jätta autoriõiguste süsteem üldse kaasajastamata. Üldiselt on siin tema sõnul küsimus ka sellest, et kas Euroopa tahab ühtset kaasaegset autoriõiguste poliitikat.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare