Strauss-Kahn teadis, et tal oli probleem BlackBerry mobiiltelefoniga, mida ta nimetas oma IMF-i BlackBerryks. Selle telefoniga saatis ta nii sõnumeid kui e-posti, nii isiklikke kui ka IMF-i tööalaseid. Mitmete allikate teatel oli Strauss-Kahn saanud samal hommikul sõnumi president Nicolas Sarkozy partei UMP Pariisi kontoris ajutiselt töötanud naissõbralt, milles hoiatati, et UMP peakorteris on loetud vähemalt üht privaatset e-kirja, mille Strauss-Kahn oli saatnud oma naisele Anne Sinclairile. Strauss-Kahnil oli põhjust uskuda, et tema telefoni jälgiti. Teda oli hoiatanud ka sõber Prantsuse diplomaatilisest korpusest, et tema häbistamiseks või skandaali korraldamiseks tehakse pingutusi, vahendab The New York Review of Books, millest Delfi avaldab refereeritud kokkuvõtte.

Kell 10.07 helistas Strauss-Kahn oma naisele Pariisi, kasutades IMF-i BlackBerryt ja ütles umbes kuus minutit kestnud vestluses, et tal on suur probleem. Ta palus naisel võtta ühendust sõbra Stéphane Fouksiga, kes korraldaks nii Strauss-Kahni BlackBerry kui iPadi kontrolli eksperdi poolt. Edasi oli Strauss-Kahni päevakavas lõuna 26-aastase tütre Camille'ga, kes tahtis talle tutvustada uut meessõpra. Seejärel pidi Strauss-Kahn minema Kennedy lennuväljale, et lennata 16.40-se lennukiga Pariisi.

Kohver oli pakitud keskpäevaks ning seejärel läks Strauss-Kahn duši alla. Toateenija Nafissatou Diallo sisenes presidendi sviiti (tuba 2806 Sofiteli hotellis) kella 12.06 ja 12.07 vahel. Tavaliselt ei sisene personal tubadesse, kui klient veel kohal viibib. Strauss-Kahni väitel oli tema pagas nähtaval, kui ta alasti duširuumist väljus. Sel hetkel kohtas ta enese sõnul toateenijat, kes aga väidab, et Strauss-Kahn tuli magamistoast.

Mis toimus Strauss-Kahni ja toateenija vahel nende 6-7 minuti jooksul, on vaieldav. DNA proov duširuumi ukselt näitas naise sülge, mis oli segunenud mehe spermaga. Prokurör järeldas, et tegemist oli kiirustatud suguühtega ja Strauss-Kahni advokaadid tunnistavad sama, kuid väidavad, et see toimus mõlemapoolsel nõusolekul. Pole teada, millal toateenija lahkus, sest uksekaart ei registreeri lahkumise hetke. Teada on ainult see, et Strauss-Kahn helistas kell 12.13 tütrele, et teatada hilinemisest, kirjutab Epstein.

Kell 12.28 on hotelli turvakaamerate salvestusel näha Strauss-Kahni lahkumist. Kell 12.54 saabus ta McCormick & Schmick'si restorani, näitavad taas kaamerad.

Kell 14.15 istus Strauss-Kahn taksosse, et lennujaama sõita. Peaaegu kohe avastas ta, et BlackBerry on kadunud. Kell 14.16 helistas ta teiselt telefonilt Camille'le, kes oli samuti just restoranist lahkunud, kuid läks tagasi, et isa telefoni otsida. Salvestusel on näha Camille'd laua all roomamas. Kell 14.28 teatas Camille isale, et ei leidnud telefoni.

Toateenija Diallo oli Epsteini sõnul aga samal ajal hotelli turvameestele väitnud, et teda on seksuaalselt rünnatud. Kell 14.30 näidati talle Strauss-Kahni fotot. Politsei polnud selleks hetkeks veel asja uurimist täielikult üle võtnud.

Diallo oli pärast Strauss-Kahni lahkumist VIP-korrusele jäänud. Uksekaardi andmed näitavad, et kell 12.26 sisenes ta teise luksusnumbrisse 2820, kus ta oli samal hommikul juba mitu korda käinud. Paar minutit hiljem läks ta uuesti presidendisviiti. Sealt väljudes kohtas ta koridoris oma ülemust ja küsis, mis juhtub, kui hotelli külaline töötajat ära kasutab.

Prantsuse turvafirma Accor, mis on Sofiteli omanik, julgeoleku- ja turvateenuste direktor John Sheehan sai kõne kell 13.03 ja kiirustas kohale. Teel helistas ta koodiga 646 algavale numbrile. Hiljem vastas samal numbril tugeva prantsuse aktsendiga meeshääl ja küsis, kellega Accoris rääkida soovitakse.

Mees, kellega artikli autor rääkida tahtis ja kellega teda ei ühendatud, oli René-Georges Querry, kes on Accoris Sheehani kõrgeim ülemus. Enne Accorisse tööle asumist oli Querry Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy luurekoordinaatori Ange Mancini lähedane kaastööline. Kui Sheehan helistas 646 algavale numbrile saabus Querry Pariisis jalgpallimatšile, kus istus koos Sarkozyga VIP-loožis, kirjutab Epstein.

Kell 12.52 sisenes Diallo koos tundmatu pika mehega hotelli turvateenistuse kontorisse. Ta jäi sinna kuni kella 14.05-ni. Kell 12.56 saabus samasse ruumi hotelli peainsener Brian Yearwood, kes oli just käinud presidendisviidis. Ruumis viibis ka hotelli turvaülem Adrian Branch. Diallo rääkis ägedalt žestikuleerides umbes neli minutit ning osutas korduvalt mitmetele oma kehaosadele.

Kell 13.28 saatis endiselt teel olnud Sheehan Yearwoodile sõnumi. Kell 13.30 saatis ta tundmatule numbrile veel ühe sõnumi. Tund aega pärast seda, kui Diallo oli esimest korda enese ründamisest rääkinud, helistas Branch politseisse. Vähem kui kaks minutit hiljem sisenes Yearwood koos tundmatu mehega kontorisse. Tegemist on sama mehega, kes tuli sinna koos Dialloga kell 12.52. Mehed löövad käsi kokku, plaksutavad ja paistavad ka muidu igati tähistavat. See kestab kolm minutit.

Kell 14.05, kirjutab Epstein, saabub kaks vormis politseinikku. Pole teada, miks politsei kutsumisega nii palju viivitati.

Üle tunni aja hiljem, kell 15.28 viis politsei Diallo St. Luke'si haiglasse, kus talle tehti meditsiiniline ülevaatus, ning seejärel kuulas politsei ta üle.

Kell 15.01 oli Strauss-Kahn lähenemas lennuväljale ning üritas endiselt oma kadunud telefoni leida. Ta helistas sellele, kuid vastust ei saanud. Kell 12.51 oli telefon mingil moel välja lülitatud. Kell 15.29 helistas Strauss-Kahn, kes ilmselt toimuvast midagi ei teadnud, Sofiteli ja ütles, et on telefoni kaotanud. Talle lubati tagasi helistada.

13 minutit hiljem helistas hotelli töötaja tagasi. Tema kõrval viibis politseinik John Mongiello. Hotellitöötaja valetas, et telefon on leitud ka küsis, kuhu see saata. Strauss-Kahn ütles, et Kennedy lennuväljale, kuid tal on kiire. Politsei kiirustas lennuväljale. Kell 16.45 võeti Strauss-Kahn lennukilt maha ja vahistati.

Kohus tühistas lõpuks kõik Strauss-Kahni vastu tõstetud süüdistused, sest prokuratuur kuulutas Diallo ebausaldusväärseks tunnistajaks. Naine oli ka vande all valetanud.

Nii enne Strauss-Kahni toas käimist kui ka pärast seda oli Diallo käinud toas number 2820. Sofitel keeldus ütlemast, kes seal peatus.

Strauss-Kahni sviidis käisid tema duši all käimise ajal kaks inimest, mitte üks. Teine oli Syed Haque, kes väidetavalt viis ära hommikusööginõusid. Et uksekaardid ei registreeri lahkumise hetke, pole teada, millal ta lahkus.

Strauss-Kahni telefon on endiselt kadunud. Ei politsei ega Strauss-Kahni eradetektiivid pole seda leidnud. Seega pole ka võimalik kontrollida, kas Strauss-Kahni telefoni kuulati pealt.

Jääb mitu müsteeriumi, kirjutab Epstein: kas keegi viibis toas 2820, kes need olid ja mida nad seal tegid ja miks väitis Diallo, et ta selles toas ei käinud? Selle eitamise tõttu ei otsinud politsei tuba 2820 läbi ega kuulutanud seda kuriteopaigaks. Ning kus on Strauss-Kahni kadunud ja väidetavalt pealt kuulatud telefon?

On teada, et keegi, või juhtus see õnnetuse tõttu, lülitas telefoni kell 12.51 välja. Strauss-Kahn pole Epsteini sõnul ise öelnud, miks oli ta nii mures oma BlackBerry sõnumite ja telefoni kadumise pärast. Ajalehe Libération ja teiste Prantsuse väljaannete teatel saatis Strauss-Kahn 11. novembril 2011 laenatud telefonilt sõnumid vähemalt ühele inimesele, keda on mainitud seoses Lille'is asuva Carltoni hotelli skandaaliga, mis puudutab valitsusametnike varustamist kõrgklassi prostituutidega. Kui Strauss-Kahn sellel teemal sõnumeid saatis, võis ta ka kompromiteerivaid sõnumeid vastu saada. Muret võisid valmistada ka tundlikud läbirääkimised Euroopa võlakriisi üle.