Seadus: Putinil polnud õigust kustutuslennukit juhtida
Rjazani oblastis viibinud peaminister Putin sooritas eriolukordadeministeeriumi amfiiblennukil Berijev Be-200 Altair 10. augustil lennu. Vene televisioon serveeris seda pealkirjade all nagu „Putin tulejoonel" ja „Peaminister võtab löögi enda peale".
Algul akendest põlenguid vaadanud Putin ronis hiljem ise kabiini teise piloodi kohale ja asus Oka jõest vett ammutama ning heitis selle kaks korda tulekolletele. Väidetavalt tal õnnestus need ka kustutada.
Blogija „navalny" alias Aleksei Navalnõi märgib, et vastavalt kehtivatele seadustele ei tohi lennu ajal lennumasina kabiinis kõrvalised isikud viibida ning kas Putinil on üldse litsents seda tüüpi masina juhtimiseks, vahendab infoportaal Lenta.
Näiteks „viking-nord" aga juhib tähelepanu tõigale, et Putin pole professionaalne lendur ja ministeeriumi lennundusvalituse ülema Rafail Zakirovi instruktaaž oli ohutu lennu jaoks ilmselgelt liiga napp.
Ta lisab, et see on JÕHKER rikkumine, nagu juhtus juba Smolenskis lennukatastroofi sattunud Poola presidendi Lech Kaczyński lennukiga, mille kokpitti sisenes Poola õhujõudude ülem. Putin aga ronis veel lennuki roolijuhise taha.
Blogija lisab, et vastavalt haldusõigusrikkumiste paragrahvile saaks Putinile ilma tunnistuseta lennumasina juhtimise eest määrata rahalise trahvi 2000-2500 rubla.
Putin on ka varem omavoliliselt lennukite rooli taha roninud. Esmakordselt aastal 2000 kui ta oli hävituslennuki Suhhoi-27 teiseks piloodiks ja lendas Sotšist Groznõisse. Teatati, et ta juhtis vahepeal masinat iseseisvalt.
2005. aastal istus ta Moskva-lähedasel Tškalovski aerodroomil strateegilise ülihelikiire kaugpommitaja Tupolev-160 „Pavel Tarani" roolijuhise taha ning lendas Murmanski ovlastisse Olenogorskis asuvasse Olenja lennubaasi.
