Mehhiko-USA piirilinna narkosõjas 210 tapetut
Vägivallalaine kõrgpunktis lihavõtete ajal leiti laipu igal hommikul, 12 tükki nädalas. Meeleheites linnapea ja Chihuahua osariik palusid föderaalvalitsuse sekkumist.
Märtsi lõpus saatis Mehhiko Ühendriikide president Felipe Calderón piirkonda 2026 sõdurit ja 425 föderaalagenti. Nad patrullivad tänavatel Hummerites ja mustade maskidega, sest ka nendel on hirm.
Kohalik politseiülem Guillermo Prieto Quintana tunnistas, et tema 1600 alluvat on korruptsioonist läbi imbunud, mis on madala palga ja arenguvõimaluste puudumise tulemus.
Alates 1980. aastatest on narkoäri linnas Juárezi kartelli nimelise grupeeringu kontrolli all, mida juhib Vincente Carrillo Fuentes.
Praegune vägivallalaine sai alguse gängisõjast endiste liitlaste vahel. Ühel poolel on Carrillo Fuentese perekond ja teisel poolel mitmed Sinaloa osariigist pärit narkoärimehed eesotsas Joaquín „El Chapo” Guzmáni ja Ismael „El Mayo” Zambadaga. 2004. aastal tapeti üks Carrillo Fuentese vendadest, Rodolfo, mille taga usuti olevat Guzmán.
Teise teooria järgi keeldus Zambada maksmast Juárezi kartellile narkootikumide veo eest läbi viimase territooriumi.
USA narkootikumidevastase võitluse ametnik John Riley ütles, et erinevate grupeeringute vahelised liidud tekivad ja lagunevad pidevalt, mis muudab olukorra korrakaitsjate jaoks kaootiliseks.
Kohalike elanike jaoks on föderaalpolitsei ja sõjaväe patrullid toonud veidi leevendust, kuid nad kardavad endiselt õhtul kodunt lahkuda ning lasud on pärast päikeseloojangut tavaline heli.
Keskvõimude kohalolek on siiski vaid ajutine ning kohalikule politseile loota ei saa. Föderaalvõimud vahistasid märtsi lõpus üheksa politseinikku süüdistatuna narkootikumidega äritsemises.
Ainuke lahendus oleks kogu politsei personali väljavahetamine ning politseile seadusliku jõu andmine narkodiilerite vastu võitlemiseks. Siiani pole aga suuri muutusi veel näha.
