Tijuana nimelisse suurlinna on saabunud juba umbes 5000 meest, naist ja last, keda majutatakse USA piiri lähedal asuva linna spordistaadionil, vahendab uudisteagentuur AP.

Tijuana elanike seas tekitab põgenike majutamine vastumeelsust ja selle vastu avaldati sel nädalal ka meelt, nõudes „laagri“ sulgemist. Arvatakse, et rohkem kui kuu aega Kesk-Ameerika riikidest üheskoos Ameerika Ühendriikidesse teelolnud jäävad Tijuanasse veel kuudeks, üritades USA-s varjupaika saada.

Tijuana linnapeal Juan Manuel Gastelumil tuli selle peale tõdeda, et hoolimata varajastest teadetest, ei olnud linn põgenikeks valmis, kirjeldades juba eelmisel nädalal nende saabumist kui „laviini“ ja keeldudes eraldamast kohalikku maksuraha põgenike abistamisele.

Ta kuulutas reedel välja humanitaarkriisi ja palus vahendeid ÜROlt. Mehhiko keskvalitsus saadab ka omalt poolt piirkonda „ressursse“ olukorraga toimetulemiseks, aga Gastelumi sõnul ei ole neid piisavalt, sest valdav osa neist ressurssidest läheb hoopis piiri tugevdamiseks.

Tijuana linnapea sõnul on föderaalvalitsusel Tijuanast „ükskõik“, otsustades jätta piirilinna põgenikeprobleemiga sisusliselt üksi.

Läbi Mehhiko liigub kolm erinevat „karavani“ pea 10 000 inimesega. Nad kõnnivad, sõidavad bussidega või hääletavad põhja poole, et taotleda USA piiril varjupaika nii poliitilistel kui majanduslikel põhjustel. Tuhanded põgenevad oma kodumaalt vägivalla ja vaesuse eest ja reisivad koos nn „karavanis“, sest peavad seda oluliselt ohutumaks.

Trump nimetab nende saabumist aga ebaseaduslikuks sissetungiks, soovitades tema väitel kuritegelikel migrantidel kodumaale naasta. USA piirile Mehhikoga saatis ta samal ajal korda tagama umbkaudu 6000 sõdurit.

Trump püüdis vastu võtta ka erakorralist seadusemuudatust, mis keelanuks ebaseaduslikel piiriületajatel varjupaika taotleda, aga USA föderaalkohtunik peatas seaduse jõustamise, leides, et see läheb Ameerika Ühendriikide põhiseadusega vastuollu.