Nüüd saab temast ilmselt Nõukogude Liidu järgse Venemaa ajaloo ainus ühe ametiaja teeninud riigipea, vahendab BNS AFP-d.

Medvedevist sai 2008. aastal Venemaa kolmas president, pärides riigi, kus oli vananenud majandusmudel, sissisõda Põhja-Kaukaasias ja kahanev mõjuvõim.

Tema moderniseerimisprogrammi on saatnud üllatavalt jõulised avaldused, kuid kommentaatorid on seda ka väheste reaalsete tulemuste eest pilganud.

"Dmitri Medvedev ei õigustanud talle pandud ootusi. Mitte miski ei viita sellele, et ükski tema püstitatud eesmärk oleks täidetud. Reformija asemel saime kohasoojendaja," kirjutas liberaalne ajakirjanik Mihhail Fishman päevalehes Vedomosti.

Kuigi liberaalid ja Lääs lootsid, et 46-aastane Medvedev piirab suurt riigi kontrolli ja parandab Putini valitsusajal halvenenud inimõigusolukorda, ei paistnud olevat tal suurt soovi oma eelkäija poliitikat järsult muuta.

Varem tundmatu Kremli ametnik võitis 2008. aastal tänu Putini toetusele presidendivalimised ja tema esimene samm oli Putini peaministriks nimetamine.

Kuid ta ei kõhelnud tunnistamast, et Venemaa majandus on "surnud punkti" jõudnud ja vajab kiiresti reforme, et edasi liikuda.

Teises kõnes võrdles ta end tsaar Aleksander II-ga, kes 1861. aastal pärisorjuse kaotas ja hiljem atentaadiga tapeti.

"Me üritame muuta meie majandust ja poliitilist süsteemi. Sisuliselt jätkame seda poliitilist kurssi, mis pandi paika 150 aastat tagasi. Vabadust ei saa päeva võrra edasi lükata," ütles ta.

Kuid küünikud juhtisid tähelepanu asjaolule, et sellisel retoorikal ei olnud suurt tähtsust ühiskonnas, kus Putin endiselt domineeris ja ta ise eitas erinevusi tema ja Putini tulevikuvisiooni vahel.

Märtsis kritiseeris ta esmakordselt Putinile iseloomulikult ebadiplomaatilisi märkusi lääneriikide Liibüa-missiooni aadressil.

Aga kuna ta sai ilmselt liigse uljuse eest noomida, asus ta taas korrapäraselt harmoonilist üksmeelt väljendama ning Putinit ja Medvedevit pildistati peagi koos sümboolset rattasõitu tegemas.

Juristiharidusega Medvedev sai Putiniga tuttavaks 1990. aastate alguses, kui nad mõlemad töötasid Peterburi linnapea kantseleis, ning võlgneb kogu oma poliitilise karjääri endisele KGB ohvitserile.

Kui Putin 1999. aastal peaministriks sai, viis ta oma protežee Kremlisse ning Medvedev tõusis kiiresti energiahiiu Gazpromi juhatuse esimehe kohale. Samuti töötas ta Kremli personaliülema ja asepeaministrina.

Kuid erinevalt Putinist on Medvedev üritanud Venemaale sõbralikumat nägu anda. See on aga vastuolus tema retoorikaga kodumaal, kus ta ei taha Putinile alla jääda.

Ta käskis rajada Moskva lähedale Skolkovo linna tehnoloogiakeskuse ja tema valitsusajal kasvas hüppeliselt internetikasutajate arv Venemaal, mis võib tulevikus veel suure tähtsuse omandada.

Üks tema valitsusaja olulisemaid samme oli kuberneride valimiskorra muutmine, mille tõttu kangutati ametist paljud 1990. aastate algusest saadik võimul olnud poliitikuid, kaasa arvatud Moskva linna pea Juri Lužkov.

Kõige sümboolsem tõik on aga see, et endine kütuseärimees Mihhail Hodorkovski jäi vangi hoolimata Medvedevi lubadusest teha lõpp Venemaal valitsevale õiguslikule nihilismile.