Potentsiaalselt kõige suurema mõjuga oli muudatusettepanek, mille heakskiitmisega andis parlament endale õiguse mõjutada valitsuse Brexiti-poliitikat. 11. detsembril läheb hääletusele May ja EL-i vahel kokkulepitud lahkumisleping, mille parlament suure tõenäosusega tagasi lükkab. Seejärel on valitsusel aega 21 päeva, et parlamendile uus lepe esitada. EL-ist väljaastumise seaduse eelnõusse tehtud muudatuse järgi on aga alamkojal nüüd õigus järgmisse leppe projekti omapoolseid muudatusi teha. See muudab leppe sõlmimise veelgi kahtlasemaks.

Samuti kohustas parlament peaministrit avaldama valitsuse õigusliku analüüsi praegu esitatud Brexiti-leppe mõjude kohta. Analüüs avaldatakse täna lõunal. May eelistanuks seda hoida salajas, kuna kõigi eelduste järgi annab see nii euroskeptikutele kui -pooldajatele ohtralt võimalusi tema leppe kritiseerimiseks.

Kolmandal hääletusel mõistis parlament valitsuse hukka seadusandja suhtes näidatud lugupidamatuse eest – esimene kord Briti ajaloos, kui parlament sellise sümboolse hukkamõistuaktiga esineb.

Lisaks avaldati eile Euroopa kohtu õigusnõuniku arvamus, mille kohaselt pole Suurbritannia euroliidust väljumise protsessi peatamiseks vaja teiste EL-i valitsuste nõusolekut. Juristi sõnul piisaks protsessi peatamiseks ainult Briti valitsuse otsusest. Euroopa Kohus ise pole vastavat otsust siiski veel ametlikult langetanud.

Kui lahkumisprotsessi ei peatata, väljub Suurbritannia euroliidust automaatselt 29. märtsil, sõltumata sellest, kas väljumislepe sõlmitakse või mitte. Samuti on vähetõenäoline, et May leppe mahahääletamisel õnnestuks aasta alguses EL-iga sõlmida teistsugune lepe. Brexiti-vastased loodavad, et eilse päeva sündmused aitavad lähemale tuua Brexitist loobumise, suur osa parlamendi euroskeptikutest aga soovib leppeta lahkumist.