35-aastane Stephen Jones magas ööl vastu teisipäeva Manchester Arena lähedal tänaval, kui enesetaputerrorist ennast õhku lasi, tappes vähemalt 22 ja vigastades 119 inimest, vahendab Daily Mail.

Jones rääkis, et vaatas õudusega, kuidas verega kaetud lapsed hakkasid hallist välja voolama ning maha jäid elutud kehad ümbritsetuna hüsteerilistest emadest.

Teine kodutu Chris Parker kerjas plahvatuse ajal Manchester Arena fuajees.

Jones, kes on olnud kodutu üle aasta ja töötas varem müüriladujana, rääkis oma tegudest tagasihoidlikult.

„Me pidime nende kätest nägudest naelu ja klaasitükke välja tõmbama,“ ütles Jones ITV Newsile. „Ma poleks saanud edasi elada, kui oleksin minema jalutanud. See, et ma olen kodutu, ei tähenda, et mul ei ole südant. Manchesteris on palju häid inimesi, kes meid aitavad ja me peame midagi tagasi ka andma. Mulle meeldib mõelda, et keegi tuleb ja aitab mind, kui ma abi vajan.“

Parker jooksis suunas, kus plahvatus oli toimunud, ja kirjeldas, kuidas hoidis kiirabi oodates käte vahel tüdrukut, kes oli kaotanud mõlemad jalad.

„See paiskas mu põrandale ja siis ma tõusin üles ja minema jooksmise asemel oli minu kõhutunne joosta tagasi ja püüda aidata,“ ütles Parker Press Associationile.

„Ma nägin väikest tüdrukut… Tal polnud jalgu. Ma mässisin ta ühte oma reklaamsärki ja küsisin: „Kus on su emme ja issi?“ Ta ütles: „Mu issi on tööl, mu emme on seal üleval.“,“ rääkis Parker.

Parker kirjeldas, kuidas hoidis käte vahel veel üht surevat naist.

„Ta lahkus minu käte vahel,“ lausus Parker. „Ta oli 60. eluaastates ja ta oli olnud koos oma perega. Ma ei ole nutmist lõpetanud. Kõige vapustavam asi selle juures on see, et see oli laste kontsert.“

Teisipäeva keskööks oli Jonesi taas jalgele aitamiseks kogutud üle 25 000 naela. Ka Parkeri toetuseks kogutakse raha ja tema jaoks oli teisipäeva keskööks koos 21 000 naela.