Ametlike valimistulemuste kohaselt võttis Macroni aastavanune partei La Republique En Marche ja selle liitlane MoDem parlamendivalimiste esimeses voorus 32,32% häältest, millega see edestas mäekõrguselt traditsioonilisi vabariiklasi ja paremäärmuslikku Rahvusrinnet, kellel seljataha tuli pühapäevasel hääletusel vastavalt 21,56% ja 13,20% valijatest. Macroni eelkäija Francois Hollande'i sotsialistlik partei suutis aga võtta pelgalt 9,5% toetusest, vahendab ajalehe The Guardian uudisteportaal.


Tulemust varjutas siiski rekordmadal osavõtnute hulk – kõigest 49% hääleõiguslikest kodanikest.

Macroni varasema kogemuseta tsentristlik liikumine võib koos tsentristlike liitlastega oma esimestel valimistel võtta koguni kuni 445 Prantsusmaa Rahvusliku Assamblee kohta 577-st, mis oleks üks suurematest parlamendienamustest teise maailmasõja järgsel Prantsusmaal.

„Prantsusmaa on tagasi,“ kuulutas peaminister Edouard Philippe pärast valimistulemuste selgumist. „Viimasel kuul on president nii kodumaal kui rahvusvahelisel areenil näidanud üles kindlust, pealehakkamist ja kartmatust.“ Tema sõnul tõestab see Macroni „võidustrateegia“ edu.

Macronil on vaja korraliku parlamentaarset enamust, kui ta tahab asuda oma plaane ellu viima, sh kärpida tööjõumakse, vähendada bürokraatiat, reformida pensionisüsteemi jne. Tema parlamendikandidaatide seas on ajalooliselt suur hulk inimesi, kellel ei ole varasemat poliitilist, veel vähem parlamentaarpoliitilist kogemust, alustades endisest härjavõitlejast ja lõpetades hävituslennuki piloodiga.


Kui Macroni parteil õnnestub nädala pärast toimuvas teises voorus võtta mäekõrgune võit, tähendab see Prantsusmaa senise poliitilise maastiku täielikku ümberkujunemist. Traditsiooniliste parem-vasak erakondade aastakümnete pikkune domineerimine parlamendis sai esimeses vooru tulemuste kohaselt lõpu ja nende toetus on rekordmadalal tasemel. Vabariiklaste ja sotsialistide hoiatav jutt Macroni partei poolsest poliitika monopoliseerimisest ja selle potentsiaalsetest ohtudest demokraatia tervisele ei läinud valijatele korda.

Vabariiklased ja nende liitlased võtavad uuringufirma Ipsos-Steria valimisprognoosi kohaselt 85-125 kohta, mis teeks neist suurima parlamendifraktsiooni Macroni toetajate järel, kuid tähendab nende jaoks ühtlasi umbes 100 senise koha kaotamist.

Sotsialistide jaoks tähendas valimistulemuste selgumine pühapäeval ajaloolist katastroofi. Valimisprognoosi kohaselt on neil peagi pelgalt 20-35 parlamendikohta, mida on enam kui 200 koha võrra vähem kui seni. Isegi erakonna liider, pikaaegne parlamendisaadik Jean-Christophe Cambadélis jäi valimistel rivaalile alla. Ka ei õnnestunud oma kohta kindlustada partei presidendikandidaadil Benoît Hamonil.

Uuel vasakäärmuslikul Jean-Luc Mélenchoni liikumisel õnnestub valimisprognoosi kohaselt võtta 11-21 kohta ja paremäärmuslikul Marine Le Peni Rahvusrindel kõigest 1-11 kohta.