Teatavasti on EL-i juhtorganid kritiseerinud Poola valitsust põhiseaduskohtu autoriteedi õõnestamise eest ja Ungarit uue ülikooliseaduse eest, mille tagamõte on ühe konkreetse kõrgkooli survestamine. Samuti on mõlemad riigid vastu Euroopa Liidu pagulaskvootidele.

„Ma tahan, et kui Euroopa Liidu tagatud õiguseid ja ühenduse alusväärtusi ei austata, järgneksid sanktsioonid,“ ütles Macron reedel ilmunud intervjuus. „EL-i aluslepingud näevad niimoodi ette. Ei saa nii, et [eelarveküsimustes] vaidleb Euroopa iga komakoha üle, aga kui mõni riik käitub nagu Poola või Ungari – ülikoolide suhtes, pagulaste suhtes, meie alusväärtuste suhtes -, siis ei tehta midagi.“

Euroopa Liit vajab kandidaadi sõnul eelkõige bürokraatia vähendamist. „See ei tähenda aluslepingute muutmist, vaid lihtsalt sellist Euroopat, mis suudaks reageerida välistele rünnakutele,“ ütles Macron. „Tuleb luua reaalne tegevuskava, mis võimaldaks [liikmesriikide] sotsiaal- ja eelarvepoliitikat lühikese aja jooksul ühtsemaks muuta.“

Macroni sõnul pole Prantsusmaa pole viimasel aastakümnel julgenud Euroopa arengusse ideedega panustada, vaid in probleemide ees pea liiva alla peitnud, aitades nii kaasa Rahvusrinde ja teiste euroskeptiliste parteide menule. "Mind hämmastas, kui vastutustundlikud on [Euroopa] küsimuses Angela Merkel ja Martin Schulz," märkis ta kahe Saksa suurima partei juhtide kohta.

Valimiste lõppvooru kohta ütles kandidaat, et tulemus pole veel kaugeltki otsustatud ning sõltub valimisaktiivsusest. "Mittehääletamine tähendab paremat tulemust Rahvusrinde jaoks," pani Macron kõhklevatele valijatele südamele.