Maailmapanga projektsioonide järgi elab sel aastal alla vaesuspiiri 702 miljonit inimest ehk 9,6 protsenti maailma elanikkonnast, enamik neist Sahara-taguses Aafrikas ja Aasias, vahendab AFP.

1999. aastal elas alla vaesuspiiri 29 protsenti maailma elanikkonnast.

Maailmapanga presidendi Jim Yong Kimi sõnul on äärmise vaesuse pidev vähenemine dünaamilise majanduskasvu tulemus arenguriikides. Samuti aitavad sellele kaasa investeeringud tervishoidu ja haridusse ning sotsiaalsed võrgustikud, mis ei ole lasknud miljonitel inimestel tagasi vaesusesse langeda.

Varem määratleti äärmises vaesuses elavateks inimesteks need, kes teenisid kuni 1,25 dollarit päevas. Nüüd tõsteti see summa 1,90 dollarini päevas, et võtta arvesse inflatsiooni.

Maailma riigijuhid lubasid eelmisel kuul 15 aasta jooksul äärmisele vaesusele lõpu teha. Maailmapank on aga ettevaatlikum ning teatab, et vaesusele lõputegemisel 2030. aastaks seisavad ees suured takistused.

„Ülemaailmse vaesuse kasvav kontsentreerumine Sahara-tagusesse Aafrikasse on suur mure,“ teatab Maailmapank. „Kui mõnedes Aafrika riikides on vaesuse vähendamisel saavutatud märkimisväärset edu, siis regioon tervikuna jääb vaesuse vähendamise tempos ülejäänud maailmast maha.“

Raportis tuuakse eriti murettekitavate näidetena Aafrika allakäigu kohta välja Madagaskar ja Kongo Demokraatlik Vabariik.

Näitena äärmise vaesuse märkimisväärse vähenemise kohta toodi aga esile Aasia, eriti India, ja Lõuna-Ameerika.