„Niipalju siis väidetavast maailma lõpust,“ nentis Bostoni ülikooli arheoloog William Saturno USA Today vahendusel.

Astronoomiline kalender kaevati välja iidse kirjatundja toast Xultuni linna varemetest. Klassikaline maiade kultuur koos oma püramiidtemplitega suri välja umbes aastal 900 peale Kristust, jättes endast järele kasetohust raamatud, mis on pärit ilmselt 14. sajandist ning mis on seni olnud teadmisteallikad nende astronoomia kohta.

„Numbrid, mis me leidsime, annavad tunnistust aja ja ajatsüklitega, millest osa on väga pikad, seotud kinnismõtetest,“ ütles Saturno. „Maiade kirjatargad kirjutasid tõenäoliselt selle toa seinal olevad numbrid üles raamatutesse, mida hiljem nägid konkistadoorid.“

Xultuni suurest maiade templist teatati esimest korda 1915. aastal. Alles kaks aastat tagasi märkasid aga USA rahvusliku geograafiaseltsi finantseeritud arheoloogid väikest tuba, mis oli rüüstajate poolt osaliselt avatud. Selgus, et toa seintel on maalingud ja väikesed tagasihoidlikud hieroglüüfid, mis on uuristatud ridadena kirjatarkade ja valitsejate portreede vahele. Need ei vasta mitte ainult 260-päevasele tseremoniaalsele kalendrile ja 365-päevasele aastale, vaid ka 584-päevasele Veenuse ja 780-päevasele Marsi teekonnale taevas.

Ridade uurimine näitas, et seal on numbrite ja sümbolite veerud, mis on sarnased kuuvarjutuste arvutustega, mis leiti 16. sajandist pärit maiade kirjutistest, mis sidusid astronoomilised sündmused rituaalidega. Osades neist on kuupäevad, mis vastavad ajale pärast aastat 3500 peale Kristust.

Mõnedel andmetel ulatuvad Xultuni kalendri sissekanded lausa 7000 aasta taha tulevikku.

Toa seinal olevad arvutused olid ilmselt nagu meelespea kirjatarkadele ühiskonnas, kus pidustused, rituaalid ja loomapidamine olid seotud astronoomiliste vaatlustega.