Ei Valge Maja ega välisministeerium ole öelnud, kas pakkumised ka vastu võetakse. Samas on USA on palunud abi NATO-lt ja Euroopa Liidult, teatab CNN.

Euroopa Komisjoni kinnitusel on USA palunud esmaabipakke, tekke, vee vedamiseks tankerautosid ning valmistoitu.

Abi on pakkunud India, Sri Lanka, Tai ja Indoneesia — neli riiki, kes said rängalt kannatada eelmise aasta 26. detsembril toimunud tsunami katastroofis ning keda USA tookord ulatuslikult abistas.

Lisaks on oma abi pakkunud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid nagu Ameerika riikide organisatsioon ja ÜRO.

Hiina pakkus nii päästemeeskondi kui ka viit miljonit dollarit, Jaapan annetas Ameerika Punasele Ristile 200 000 dollarit ning 300 000 telkide, tekkide, elektrigeneraatorite ja muu taolise jaoks.

India pakkus viis miljonit dollarit Ameerika Punasele Ristile ning soovib saata arstimeid. Singapur saadab Chinook helikoptereid hädaabi töödele, Lõuna-Korea ootab USA valitsuse vastust oma abi pakkumisele.

USA lähedane liitlane Taiwan annetas kolm miljonit dollarit.

Afganistan, kes on USA-lt saanud miljardeid dollareid, teatas 100 000 dollari annetamisest orkaani ohvrite abistamiseks.

USA liitlane Austraalia annetab 10 miljonit dollarit, suurema osa saab Ameerika Punane Rist.

USA naaber Kanada lubas abistada igal võimalikul moel. Ottawa valmistub teele saatma sõjalaeva, mille pardal on varustus katastroofijärgse abi andmiseks.

Mehhiko pakkus miljonit dollarit ja 15 autotäit joogivett, toitu ja arstimeid Texasse saatmiseks. Mehhiko armee pakkus võimalust saata kaks sõjalaeva, kaks kopterit ja 15 amfiibsõidukit.

Kuuba president Fidel Castro pakkus välja võimaluse saata 1100 arsti Texasesse, kuhu on saadetud paljud orkaani ohvrid. Samuti lubas Kuuba saata 26 tonni arstimeid.

Teine USA suhtes kriitiline riigipea Ladina-Ameerikast Venezuela president Hugo Chavez pakkus võimalust saata USA-le odavat toornaftat, humanitaarabi ja abitöötajaid.

Euroopast pakuvad abi Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Rootsi ja Suurbritannia, riigid pakuvad nii raha, tehnikat, inimesi kui ka naftat.

Ka Venemaa on teatanud, et soovib Ameerikat aidata, kuidas vähegi saab.

Aafrikast pakkus naftarikas Nigeeria miljon dollarit.

Suurim abipakkumine on tulnud Kuveidist. 1991. aastal USA poolt Iraagi okupatsioonist vabastatud Kuveit pakkus Ameerikale poolt miljardit dollarit.

Teine lähedane USA liitlane piirkonnas Qatar pakkus 100 miljonit dollarit. Saudi Araabia ja Iraan on samuti teatanud valmisolekust aidata.

Katrina seiskas 80 protsenti Mehhiko lahel olnud naftatööstusest, rivist on väljas seitse suurt ümbertöötlemistehast, kus naftast bensiini tehakse. Infrastruktuuri kahjustuste tõttu on USA lõunaosas, eriti kriisipiirkonnas, tekkinud tõsine kütusepuudus ning naftahind maailmaturul on tõusnud rekordtasemele.