Poolakaid, eestlasi, lätlasi ja leedulasi paneb Lucase sõnul muretsema see, et liiga kõva häälega NATO-lt konkreetse plaani nõudmine Venemaa rünnaku puhuks võidakse vetostada Venemaa-sõbralike NATO liikmete poolt. See oleks Lucase sõnul katastroof. Revisionistliku ja ilmselt järjest meeleheitlikuma Venemaaga silmitsi seisva NATO usutavust tuleks tõsta, kirjutab Lucas ajalehes The Economist.

USA uus administratsioon peab Lucase arvates otsustama, kui palju ta üritab Venemaad maha rahustada (mis meeldiks Saksamaale ja mõnele teisele Euroopa liitlasele) ja kui palju ta üritab avalikult kindlustada tugevalt USA-meelsete Ida-Euroopa riikide julgeolekut. Need riigid on väärtuslikud liitlased Iraagis ja Afganistanis.

Parim tee edasi koosneks Lucase arvates järgmistest elementidest. Esiteks tuleks esitada rida uusi relvastuse piiramise ettepanekuid, et näidata Kremlile, et USA võtab Venemaad tõsiselt. See tähendaks läbirääkimisi START 3 üle (mis katab strateegilisi tuumarelvi, millede osas Venemaa arsenal on juba praegu piinlikult nõrk); ballistiliste rakettide vastaste süsteemide üle; Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu üle (mille täitmine on Venemaa poolt peatatud) ning kosmosesse paigutatavate relvade üle.

Teise elemendina tuleks loobuda konkreetsetest NATO-ga liitumise läbirääkimistest Gruusia ja Ukrainaga (mis on põhimõtteliselt juba maha maetud) ning keskenduda igavate kuid tähtsate võimekuste, nagu järelevalve teostamine relvamüügi üle, laskemoona ladustamine ja väljaõpe, planeerimine ning tegelemine reservistidega, arendamisele nendes riikides.

Kolmanda elemendina tuleks Lucase hinnangul kindlustada, et NATO esialgne eesmärk – olemasolevate liikmesriikide territoriaalne kaitse – ei satuks kahtluse alla. See nõuab võimekust saata välja ekspeditsioonivägesid. Kas need suunduvad siis Darfuri, Eestisse või Põhja-Norrasse, on teisejärguline küsimus. Kui Venemaa ametlik kategoriseerimine ohuna on poliitiliselt liiga keeruline, siis võib sellest loobuda. Tähtis on kindlustada, et õiged väed, korralikult välja õpetatud ja varustatud, on vajaduse korral olemas.

Siiani on NATO Lucase hinnangul vägede planeerimise osas kõik õigesti teinud, kuid mitte nii õigesti vägede loomise osas. Lucas peab hämmastavaks, et USA-l kulus 72 tundi, et leida lennukid 3000 Gruusia sõduri Iraagist koju viimiseks.

Viimase elemendina peab Lucas tähtsaks tärkava Rootsi-Soome-Norra kaitsepartnerluse toetamist Läänemerel ja põhjaaladel. Sellega peaksid kampa lööma ka teised riigid, nagu Poola ja Taani. Et olla efektiivne, peab NATO suhtuma realistlikult sellesse, mida ta ei suuda, aga ka sellesse, mida ta suudab.