Kõige enam kannatada saanud Krõmski rajoonis on ohvrite arv jõudnud 159-ni; viimati leiti 57 000 elanikuga Krõmski linna lähistelt kaheksa-aastase tüdruku surnukeha, rääkisid võimuesindajad. Veel on teada ühe- ja kümneaastase lapse uppumisest, vahendab BNS.

Musta mere äärsest Gelendžiki kuurortlinnast on leitud üheksa ja sadamalinnast Novorossiiskist kolm hukkunut. Osa neist surid reedese äikesetormi ajal elektrilöögi tagajärjel.

Siseministeeriumi kriisikeskus teatas, et tulvadest mõjutatud aladel on arstiabi poole pöördunud 205 inimest, neist 48 last. Haiglaravile on jäetud 77 inimest, nende seas 13 last.

Riikliku migratsiooniameti esindaja Zalina Kornilova ütles pühapäeval Interfaxile, et hukkunute seas ei ole ühtegi välismaalast.

Vene asepeaminister sotsiaalküsimustes Olga Golodets ütles pühapäeval, et Krasnodari ümbrusest tulvade piirkonnast tuleb evakueerida neli lastelaagrit ja viia nad üle turvalisse paika.

Golodetsi sõnul tuleb kuurordipiirkonnas kehtestada erikontroll ning asuda inimesi kogu piirkonnas vaktsineerima.

President Vladimir Putin kuulutas 9. juuli kogu Venemaal leinapäevaks seoses Krasnodari piirkonna looduskatastroofi ja Ukrainas aset leidnud bussiõnnetusega, milles sai surma 14 Pihkva kandist pärit palverändurit, teatas Kremli pressiteenistus.

Venemaal ja Vene esindustes välismaal on lipud esmaspäeval pooles mastis. Kõigil kultuuriasutustel ja riiklikel telekanalitel on soovitus jätta meelelahutusprogrammid edastamata.

Ministeeriumi regionaalharu esindaja ütles varem Interfaxile, et teadmata kadunud on neli inimest. Krõmskis on tuvastamata hetkel 20 inimese surnukehad, lisas ta.

Interfaxi kohapealne korrespondent Krõmskis ütles pühapäeval, et hommikul algas taas tihe vihmasadu, mis järk-järgult tugevneb. Samuti lööb äikest ja puhub tugev tuul, lausus ta.

Tema sõnul on Krõmski elanikud ja turistid paigutatud eriolukordade ministeeriumi püstitatud telklinnakusse.

Krõmski linnavõimude teatel alustatakse ohvrite matmist esmaspäeval.

Kogu piirkonnas on endiselt suuri probleeme mobiilside ja elektriga varustatusega.

Loodusõnnetuses on enim kannatada saanud 57 000 elanikuga Krõmski linn ja rajoon. Krõmsk asub 2014. aasta olümpialinnast Sotšist 200 kilomeetrit loodes.

Musta mere kuurortlinnades ei ole sugugi harukordne olukord, kus Kaukasuse mägedest algavad jõed suviste paduvihmadega üle kallaste tõusevad ja äkktulvi põhjustavad. Kohalike võimude sõnul on aga ebatavaline üleujutuste ulatus ja ohvrite arv.

Ametnikud ei oska suurt tulvaohvrite arvu hästi põhjendada, ainsa seletusena on välja toodud, et veeuputus tabas paljusid inimesi une pealt.

Vene eriolukordade minister Vladimir Putškov külastas pühapäeval helikopteriga Neberdžajevskoje reservuaari Kubani piirkonnas ja ütles, et sealne tamm ei ole kahjustada saanud.

Laupäeval spekuleeriti, et Krõmski linna tabanud tulvaveed võisid valla pääseda veehoidlast teadlikult välja lastud veemassiga või seetõttu, et hoidla tamm on purunenud.

Ministeerium teatas laupäeval, et Kubani veeamet ei ole veehoidlast vett välja lasknud. Ministeeriumi kohaselt võib põhjuseks olla ummistunud äravool linnas, mudalaviinid ja üle kallaste kerkinud jõeveed.

Pühapäeval teatas peaprokuratuuri juurdluskomitee siiski, et veehoidlast lasti vett veidi välja, ent see ei saanud olla üleujutuse põhjuseks.

"Ehkki rutiinne protseduur sisaldab endas ka aeg-ajalt väikese koguse vee väljalaskmist, ei mõjutanud see tammi rutiinne operatsioon traagiliste sündmuste arengut," kirjutas juurdluskomitee oma veebiküljel. "Vee massilist välja voolata laskmist ega ülevoolamist ei ole registreeritud."

Riiklik ökoloogilise, tehnoloogilise ja tuumajärelevalve teenistus Rostehnadzor teatas Interfaxile, et vee väljavool ei ole kriisiolukorras tehnoloogiliselt võimalik.

"Tammi enda konstruktsioon on disainitud nii, et kriisiolukorras on tehnoloogiliselt võimatu vett välja lasta," märkis teenistus. "Tammil on vee väljavoolu rajatis, ent see asub (veehoidla) ülemises osas ja töötab ainult ülevoolu korral, mis ei olnud antud juhul põhjuseks."