Põhja-Korealt kohe vastust ei tulnud. Kaks riiki on tehniliselt endiselt sõjas, kuid Lõuna-Korea president Moon Jae-in, kes astus ametisse mais, on lubanud Põhja-Koreaga dialoogi asuda ning avaldada survet Põhja-Korea tuuma- ja raketiprogrammide takistamiseks, vahendab Reuters.

„Läbirääkimised ja koostöö kahe Korea vahel pingete lõdvendamiseks ja rahu saavutamiseks Korea poolsaarel on vahendiks nii vastastikuse, tõhusa tsükli arendamisel Koreade-vahelistes suhetes kui ka tuumaprobleemi asjus,“ ütles Lõuna-Korea ühinemisminister Cho Myoung-gyon.

Lõuna-Korea kaitseministeerium pakkus välja läbirääkimised 21. juulil Tongilgakis, et peatada kõik tegevused, mis võiksid demarkatsioonijoonel pingeid tekitada.

Tongilgak on Põhja-Korea hoone Panmunjomi vaherahukülas, mida on kasutatud varasematel läbirääkimistel kahe Korea vahel. Viimati 2015. aasta detsembris.

Cho kutsus üles ka sõjavälaste ja valitsuste vaheliste otseliinide taastamisele üle piiri, mis Põhja-Korea katkestas eelmisel aastal vastuseks majandussanktsioonide kehtestamisele Lõuna-Korea poolt pärast Põhja-Korea tuumakatsetust.

Lõuna-Korea pakkus ka eraldi läbirääkimisi Punase Risti organisatsioonide vahel, et jätkata Korea sõja ajal eraldatud perekondade taaskohtumiste korraldamist.

Põhja-Korea on korduvalt teatanud, et keeldub igasugustest läbirääkimistest Lõuna-Koreaga, kui Soul ei anna välja 12 ettekandjat, kes põgenesid Lõuna-Koreasse eelmisel aastal pärast Põhja-Korea Hiinas peetavast restoranist ärahüppamist. Põhja-Korea väitel röövis Lõuna-Korea need 12 ettekandjat.