Saksamaa saab selle aasta jooksul hinnanguliselt 750 000 asüülitaotlust. Migratsioonilaine Süüriast ja Balkanilt tundub aga üha hoogustuvat, lüües juba mitmendat korda varasemad rekordid, mistõttu Berliin ei välista, et varjupaigataotlusi võib tulla ka rohkem.

Põgenikeprobleemiga maadlevat Euroopat paneb muretsema tõsiasi, et Mustalt Mandrilt pärit põgenikel aitavad Euroopasse jõuda inimkaubitsejad, kellel on tihti seos ka terroriorganisatsioonidega nagu al-Qaida või Islamiriik.

Suurbritannia ja Prantsusmaa hinnangul oleks üheks lahenduseks see, kui inimesi Mustal Mandril oleks võimalik veenda, et „Euroopa tänavad ei ole sillutatud kullast“ ning paljudes riikides valitseb suur tööpuudus.

Londoni tähelepanu on kriisiga seoses keskendunud Prantsusmaal Calais's toimuvale, kust igal ööl püüavad migrandid pääseda riiki Suurbritanniaga ühendavasse Eurotunnelisse, ronides nii tunnelist läbi sõitvatesse rongidesse kui veoautodesse. Viimasel nädalal on tunneli ümber toimuv siiski vaibuma hakanud, kuna selle sissepääsu juurde on paigaldatud turvakaamerad ja ümbrusesse ehitatud tugevamad tarad.

Suurem tähelepanu migratsioonikriisiga seoses kandus möödunud nädalal aga Kreekasse, kus väikesel Kosi saarel toimuv pani nii kohalikke võime kui ka Ateenat appi karjuma.

Aasta esimese seitsme kuuga on Kreekasse suubuv põgenikevool ületanud isegi absoluutarvudes Itaaliasse jõudnute oma. Kreekasse on jõudnud umbes 130 000 põgenikku, Itaaliasse umbes 80 000. Juulis löödi EL-i piirikoostöö ameti Frontexi andmeil kõik senised rekordid, kui Kreekasse saabus ühe kuu jooksul 49 550 uut põgenikku. Võrdluseks: 2014. aastal saabus riiki 43 000 põgenikku.

Peamised saabumiskohad on neli Kreeka saart: Lesbos, Chíos, Sámos ja eriti Kos. Kuna saared asuvad Türgi rannikust vaid kiviviske kaugusel, topivad inimsmugeldajad väikesed alused migrante pilgeni täis ning saadavad merele, mistõttu tuleb piirivalvuritel iga päev tegeleda paljude intsidentidega.

Hiiglaslik põgenikevool käib üle jõu nii Kreekale kui ka EL-i riikidest saadetud abijõududele ning inimõigusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu, et migrandid püstitavad peavarju puudumise tõttu telke parkidesse või magavad lageda taeva all, ilma pesemisvõimaluseta. Toidu ja vee pärast on puhkenud rüselusi ja vähemalt üks, vaid 16-aastane paadipõgenik Süüriast on vedelikupuuduse tõttu leidnud saarel ka oma lõpu.