Hammond ütles ajakirjanikele, et praeguste eelduste kohaselt „saadetakse idatiiva riikidesse neli, võib-olla ka viis pataljoni“. „Meie eesmärk ei ole olla agressiivne [Venemaa suunal],“ rõhutas minister.

NATO kaitseministrid teevad otsuse vägede saatmise kohta lähikuudel. Väed ei jää siia alaliselt, vaid on roteeruva iseloomuga.

Reuters kirjutab, et Ameerika Ühendriigid paigutavad regiooni praeguste plaanide kohaselt kaks pataljoni, Saksamaa ja Suurbritannia ühe, ja veel ühe tõenäoliselt Taani, Hispaania, Holland või Itaalia.

Uudisteagentuur juhib tähelepanu, et vägede paigutamine Baltikumi järgneb USA president Barack Obama 2014. aasta visiidile Eestisse, kus ta oma kõnes kinnitas, et NATO tagab kolme Balti riigi iseseisvuse.

NATO kaitseministrid kiitsid juba veebruaris heaks uute rahvusvaheliste abijõudude saatmise Venemaaga piirnevatesse liikmesriikidesse, kuid vägede suuruse ja koosseisu kohta aru ei andnud.

Peasekretär Jens Stoltenberg ütles toona, et sõdurid on erinevatest riikidest, et teha selgeks, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi liitlaste vastu ning allianss reageerib tervikuna.