"Me jätkame (võimalike ellujäänute) otsimist seni, kuni nende leidmiseks pole enam mingit lootust," ütles rannavalve kapten George Wright. "Kui veetemperatuur on 14 kraadi (Celsiuse järgi), siis võivad inimesed ellu jääda. Imesid on juhtunud. Me ei loobu enne, kui oleme täiesti kindlad, et enam pole mingit lootust," lisas ta.
Sellise veetemperatuuri juures võib täies rõivas tugev 35-aastane mees vastu pidada umbes tunni, enne kui teadvus hakkab kaduma, ütlesid ametiisikud.
Lennuk oli teel Mehhiko kuurortlinnast Puerto Vallartast Seattle'i, vahepeatusega San Franciscos. Lennuk kukkus alla kell 16.15 (Eesti aja järgi 02.15 teisipäeval) umbes 32 kilomeetrit loodes Los Angelese lennujaamast, kus meeskond kavatses hädamaandumise teha. Tegu oli Põhja-Ameerika esimese suure lennuõnnetusega alanud sajandil.
Olles teatanud, et lennukit tasakaalus hoidvas ja maandumist ning õhkutõusmist reguleerivas stabilisaatoris on tekkinud rike, püüdis meeskond sooritada hädamaandumist Los Angelese lennuväljal, kuid sinnani ei jõutud. Arvatavasti lebab vrakk umbes 38 meetri sügavusel vee all,ütlesid ametiisikud.
Rannavalve teatel otsib võimalikke ellujäänuid kuus lennukit, neli kopterit ja 18 rannavalve ning mereväe laeva, lisaks hulk vabatahtlike aluseid.
Lennukis oli 84 reisijat ja viis meeskonnaliiget, neist kaks pilooti ja kolm stjuuardit, ütles Alaska Airlinesi esindaja Jack Evans.
Seni polnud 1992. aastal ehitatud lennukil kordagi stabilisaatoririkkeid esinenud. Lennukil oli seljataga 26.584 lennutundi ja selle tehnilist seisukorda kontrolliti viimati pühapäeval, lisas ta.
Õnnetusest teatas rannavalvele üks Kanalisaarte rahvuspargi valvur, kes nägi lennukit merre kukkumas.
Viimati juhtus sama tüüpi lennukiga õnnetus 1. juunil 1999, mil American Airlinesi lend 1420 kukkus Arkansase osariigis Little Rockis tormiga maandudes alla ja hukkus 11 inimest.
