Väidetavalt olid eelmisel nädalal toimunud läbirääkimised Ukraina riigipea Petro Porošenko, Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Prantsusmaa riigijuhi François Hollande vahel pingelised ja kõik EL-i riigipead suhtusid relvarahu õnnestumisesse skeptiliselt, kuna Putin üritas seda järjekindlalt edasi lükata.

Putin olla teinud selgeks, et Debaltseve peab langema. Riigijuht ei eitanud seda ka avalikult, öeldes Minski kohtumisele järgnenud konverenstil, et separatistid on ukrainlased ümber piiranud ning "otseloomulikult ootan ma nende alistumist".

Euroopas ja Ukrainas mõisteti, et Putin on enam huvitatud sõjast kui rahust. "Ma ei taha, et kellelgi oleks illusioone, ning ma ei soovi olla ka ise naiivne: me oleme väga kaugel rahust," nentis Porošenko kohtumise järel.

"Kellelgi pole kindlat usku, et Minskis allkirjastatud rahutingimused täpselt ellu viiakse," sõnas ta nädala eest.

Ukraina president Petro Porošenko nõunik ütles eile hommikul, et Minski leppe sõlmimise järel ägenenud lahingud Debaltseves nõudsid sel nädalal 179 Ukraina sõjaväelase elu.

Ukraina sõjavägi alustas viimaks kolmapäeval linnast taandumist.  Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki sõnul taganeti linnast säästmaks inimelusid ja relvajõudude lahinguvõimekust.

Lääs on olnud seni jõuetu vastamaks jätkuvale sõjategevusele. Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande kogunesid küll reedel Pariisis, kuid ei teinud muud, kui kutsusid taaskord üles järgima Minski rahuleppe tingimusi.

Ameerika Ühendriikide asepresident Joe Biden mõistis eile karmilt hukka Venemaa toetatud niinimetatud separatistide pealetungi Debaltseve linnale, mida toetasid otseselt Vene regulaarväed, seisis Valge Maja pressiteates.

Bideni sõnul opereerivad Venemaa regulaarväed Ukraina territooriumil, mis tähendab kõikide Minski lepete, sealhulgas 'suveräänsuse ning territoriaalse terviklikkuse rikkumist'.