Kuigi Valgevene esindajad eitavad, et Astravjetsi tuumajaamas varisesid aprillis kokku ühe tulevase hoone tugisambad, saatis Leedu noodi Valgevene suursaadikule Vilniuses. Sellise objekti ehitamiseks vajalike oskuste olemasolus Valgevenes pani juba 2010. aastal kahtlema Leedule saadetud keskkonnamõjude hinnang. Energeetikaekspert Romas Švedas ütles Leedu Delfile, et mõned kohad selles hinnangus olid tõlgitud Google Translate’i abil.

„Inimesed tegid, nagu oskasid. Google Translate’ist räägin ma näitlikult, aga teisest küljest, kui rääkida tõsiselt, siis selline suhtumine tuumaobjekti teeb kõhedaks,“ ütles Švedas.

Näiteks tuuakse, et ingliskeelsest sõnaühendist power plant („elektrijaam“) sai valgevenelaste keskkonnamõju hinnangus "taimede kirjeldus" (inglise keeles „plant“ = „taim“).

Švedase hinnangul on sellise suhtumise peamine põhjus Valgevene poliitiline režiim. „Valgevene on autokraatlik riik, mida valitsetakse presidendi kõva käega, mida kõik kardavad. Suhtumine on selline, et õige arvamus võimude kohta on tuumaohutusest tähtsam,“ ütles Švedas.

Švedas rääkis, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on määranud tähtajad, mida pimedalt järgitakse. Lukašenka on teatanud, et sellest saab kõige odavam tuumaelektrijaam. „Aga millise hinnaga selleni jõutakse?“ küsis Švedas.

Švedase hinnangul on kõige suurem Astravjetsi tuumajaamaga seotud oht seotud sõnaga „pokazuhha“. „Kõike tehakse formaalselt, tehakse nägu, et kõik on hästi, mõnda asja varjatakse,“ ütles Švedas.

Švedase sõnul sellega valgevenelaste probleemid ei lõpe. „Et see on Valgevene jaoks esimene tuumaprojekt, ei ole neil tuumaohutuse järelevalve kogemust,“ ütles Švedas.

Veel üks puudujääk on see, et Valgevenes pole sõltumatuid tuumaohutuse regulaatoreid. „Näiteks Leedus on tuumaenergeetika ohutuse riiklik inspektsioon, mis töötab juba teist aastakümmet ja on kogunud palju kogemusi. Aga Valgevenes allub regulaator otse ühele ministeeriumile, aga kõik ministeeriumid alluvad Lukašenkale.“