Austria ajaleht Die Presse küsis Grybauskaitėlt, miks ei põhjendanud Leedu Golovatovi arreteerimisorderit paremini, kuigi Austria riigiprokuratuur seda kaks korda küsis.

„Me järgisime Euroopa arreteerimisorderi standardi. 2008. aastal avaldas Euroopa Komisjon raporti arreteerimisorderi praktilise rakendamise kohta ja selles mainitakse ka Austriat. Sest Austria puhul ei olnud olemas mingit erandklauslit kuritegudele, mis on toime pandud enne 2002. aastat. Euroopa Komisjoni raportis öeldakse, et Euroopa arreteerimisordereid enne 2002. aastat toime pandud kuritegude eest tunnustatakse automaatselt väljaandmistaotlustena. Riigil, mis esitab väljaandmistaotluse, peaks olema 18-40 päeva aega informatsiooni edastamiseks. Austria riigiprokurör andis Leedu poolele aga vaid mõne tunni Euroopa arreteerimisorderile täiendavate selgituste esitamiseks. Seda äärmiselt kitsendatud interpretatsiooni ei saa kirjeldada kui normaalset. Austria riigiprokurör demonstreeris sellega ebatavalist ükskõiksust,“ vastas Grybauskaitė.

Leedu president tõi näiteks juhtumi Itaaliaga, kui viimasel paluti rakendada Euroopa arreteerimisorderit ja tagaotsitavat isikut vahi all hoida. Itaalia andis Leedule 40 päeva täiendava informatsiooni esitamiseks. See on Grybauskaitė sõnul Euroopa standard.

Die Presse küsis Grybauskaitėlt, mida kavatseb Leedu nüüd Golovatovi küsimuses edasi ette võtta.

„Järgnevalt tahame me, et Austria selgitaks oma tõlgendust Euroopa arreteerimisorderi kohta täpsemalt. Sest kui see olukord Austrias ei muutu, saame me ainult ühe küsimuse esitada: kuidas rakendatakse Euroopa arreteerimisordereid tulevikus? Kas inimesed, kes on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, lastakse tulevikus Austrias vabaks? Kas Austria riigiprokuratuur tegutseb tulevikus samamoodi? Seda juhtumit tuleb selgitada,“ ütles Leedu president.

Golovatov reisis Die Presse teatel pärast arreteerimisorderi väljaandmist täiesti varjamatult ka Soomes, Küprosel ja Tšehhis.

See tähendab Grybauskaitė sõnul, et Euroopa arreteerimisorder ei tähenda mõnede Euroopa Liidu riikide jaoks midagi. See on halb eeskuju kogu Euroopale.

Die Presse küsis ka, kas Grybauskaitė arvab, et Austria sattus Venemaa surve alla.

„Kui ühe riigi prokuratuur Euroopa arreteerimisorderi tingimuste vastaselt vähem kui 24 tunni jooksul väljaandmistaotluse tagasi lükkab, tekib loomulikult kahtlus, et sellel võib mingi teine põhjus olla,“ vastas Grybauskaitė.