Leedu: okupatsioonihüvitise üle ei peaks vaidlema

Leedu Seimi esimehe Viktoras Muntianase arvates on Venemaa vastutus Leedule osaks saanud Nõukogude okupatsiooni eest ilmne ja selle üle ei peaks vaidlema.

„Venemaa on juriidiliselt Nõukogude Liidu õigusjärglane, mis tähendab, et ta peab ka vastutuse endale võtma,” ütles Muntianas kohalikule raadiole Žinių radijas.

Leedu Seimi spiikri sõnul on Venemaalt Balti riigi okupatsiooni tunnistamise avalduse kätte saamine juriidiliselt reaalne. Leedu suurimaks argumendiks dispuudis Venemaaga võib kujuneda tema euroliitu kuulumine.

Leedu president Valdas Adamkus teatas esmaspäeval välisministeeriumi kolleegiumi laiendatud koosolekul, kus arutati 2008. aasta välispoliitika prioriteete, et Leedu ei tagane võitlusest okupatsiooni fakti tunnistamise nimel. Samuti ei loobuta ka kompensatsiooni nõudmisest.

Idee Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud kahju eest kompensatsiooni nõuda tekkis Leedu juhtkonnal juba 1990-ndate aastate algul. Ekspertide hinnangul ulatub kahju suurus 28 miljardi dollarini (298 miljardit krooni). Teistel hinnangutel peaks kompensatsioon olema kümme korda suurem.

Vene pool on siiani okupatsiooni eest maksmisest keeldunud. Venemaa Poliitiliste tehnoloogiate keskuse peadirektori asetäitja Aleksei Makarkin ütles väljaande Gazeta vahendusel, et kõige pealt tuleks kindlaks teha, kas tegemist oli okupatsiooni või annektsiooniga.

Kuna Leedu liitmisel Nõukogude Liiduga puuduvad paljud okupatsioonile iseloomulikud tunnused ei pruugi Makarkini arvates ÜRO rahvusvaheline kohus MRP kokkuleppe järel Leedus toimunut üldse okupatsiooniks tunnistada.

Ka Moskva viis läbi vastatavad arvutused ning venelaste arvates sai Leedu Nõukogude Liidult rohkem kui kaotas. Sõja järel investeeriti Leedusse sadade miljardite eest ning ehitati uusi ettevõtteid. Kokku võib Leedu poolt saadud kasu hinnata 35 miljardi dollari (372 miljardit krooni) suuruseks.