Sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod ei aegu, vahendab BNS.
Ent mehi, keda kahtlustatakse vähemalt 15 Leedu riigi, selle asutuste, kodanike ja ühiskonnakorra vastu sooritatud kuriteos, on endiselt Leedu õiguskaitse jaoks kättesaamatud.
Leedu on pöördunud Venemaa poole Makutõnovitši ja Razvodovi väljaandmispalvega, kuid Vene pool on oma kodanike väljaandmisest keeldunud.
1991. aasta 13. jaanuari ööl hukkus nõukogude armee üksuste tormijooksu katsel teletornile ning ringhäälinguhoonele Vilniuses 14 inimest, sajad said vigastada. Nõukogude sõjaväelased ei julgenud rünnata ülemnõukogu ehk niinimetatud taastavat seimi, mis 1990. aasta 11. märtsil kuulutas välja Leedu taasiseseisvumise.
Taasiseseisvunud Leedu esimene sisuline juht, praegune Euroopa Parlamendi liige Vytautas Landsbergis nimetas Makutõnovitši ja Razvodovi kahtlustatavaks tunnistamist äärmiselt vajalikuks, ent hilinenud sammuks.
“Otsus on õige, see on väga vajalik, ent üsna hilinenud. Ent parem hilja kui mitte kunagi. Ja tundub, et teatud murrang toimub kas või prokuratuuri tasemel,” ütles Landsbergis BNS-ile.
