„Soome, Rootsi ja teiste NATOsse mittekuuluvate riikidega, eriti Euroopa Liidu liikmesriikidega, on tekkinud sõjaline koostöö, kuid pole otseselt kohustust kaitseks. Ma usun, et me üritaksime Soomet mistahes viisil toetada, kui seda vaja oleks. Aga see ei ole otseselt meie kaitsekohustus,“ lausus Olekas Žinių Radijas raadiojaamale. Olekase sõnad jõudsid ka Soome meediasse.

Olekas ei viidanud oma kommentaaris ainult Leedule, vaid kogu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile, kuhu lisaks Leedule kuuluvad ka Eesti ja Läti. Olekas lausus, et usub, et NATO leiab vajadusel viisi, kuidas Soomet kaitsta. Ta märkis ka, et Leedu jätkab kaitsealast koostööd Euroopa Liitu kuuluvate riikidega, sealhulgas Soome ja Rootsiga, kes ei kuulu NATO-sse.

Niinistö ütles teisipäeval suursaadikute iga-aastasel kohtumisel, et aeg-ajalt on kuulda mõtteid Soome osalisest vastutusest Balti riikide kaitsmise osas. „Soome ei ole positsioonis, kus ta saaks anda teistele julgeolekugarantiisid, mida tal endalgi ei ole,“ tõdes Niinistö.

Ta märkis, et Soome maismaapiir Venemaaga on pikem, kui kõigil NATO riikidel kokku. „Kui viie miljoni elanikuga riik vastutab sellises olukorras enda kaitsmise eest, siis on see juba päris palju vastutust,“ tunnistas riigipea, kes tuletas meelde, et erinevalt Eestist, Lätist ja Leedust ei kuulu Soome ega ka tema läänenaaber Rootsi NATO allianssi.