"Teeme meie käsutuses oleva teabe põhjal ettepaneku arutada Leedu-Austria diplomaatiliste suhete perspektiive, alandades hakatuseks diplomaatiliste suhete taset, kutsudes Leedu esindaja Viinist tagasi konsultatsioonidele, aga hiljem kaaluda diplomaatiliste suhete külmutamist, kutsudes Leedu suursaadiku tagasi, kui kõik argumendid osutuvad sellisteks nagu praegu ajakirjanduses, või isegi katkestada need suhted," ütles Zingeris esmaspäeval pressikonverentsil BNS-i vahendusel.

"Me loodame, et selline Leedule ja kogu Euroopale näkku sülitamine saab hinnangu nii Euroopa Liidult kui ka partneritelt NATO-s," lisas seimikomitee juht.

Austria ajutine asjur Vilniuses Josef Siegmund ei suutnud esmaspäeval Leedu ametiisikutele selgitada Austria otsust vabastada endine KGB ohvitser Mihhail Golovatov, keda Leedu prokuratuur peab vastutavaks 13. jaanuaril 1991. aastal Vilniuse teletorni juures toimunud veriste sündmuste eest.

Leedu välisminister Audronius Ažubalis tõstatab Golovatovi vabastamise küsimuse esmaspäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu üldasjade ja välissidemete nõukogu istungil. Justiitsminister Remigijus Šimašius võtab Golovatovi küsimuse omakorda jutuks Poolas Sopotis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu istungil.

Leedu parlamendi esimees Irena Degutienė kavatseb pöörduda Euroopa Parlamendi juhi Jerzy Buzeki poole.

Degutienė tahab esitada Buzekile ja Euroopa Parlamendi saadikutele küsimuse: "Kas õiglus on pärast Austria õiguskaitse nii häbematut sammu Euroopa Liidu teise liikme suhtes veel üldse Euroopa Liitu ühendav mõiste või rakendatakse Euroopa Liidu erinevate liikmete suhtes erinevaid õigusnorme?"

Seimispiikri hinnangul rikkus Austria jämedalt rahvusvahelise ja Euroopa õiguse norme.

"Euroopa Liidu riikide õigusalase koostöö aluseks on kohtuinstitutsioonide otsuste vastastikuse tunnustamise ja vastastikuse usalduse printsiip. See printsiip lõhuti mõne tunniga, kui sõjakuriteos kahtlustataval lasti koju mina," on öeldud Degutienė pressiteates.

Tema sõnul näitas Austria, et ta ei pea Leedu kohtuinstantside otsuseid inimsusevastastes ja sõjakuritegudes miskiks ega usalda Leedut kui Euroopa Liidu liikmesriiki.

Degutienė väidab, et Viini esitatud põhjendus, nagu oleks vahistamisorder olnud puudulik võib ebaselge, on ilmselgelt kunstlik ega vasta Euroopa Liidu õigusaktidele, mis ei luba põhimõtteliselt vahistamiskäsku kahtluse alla seada või kahelda selle põhjendatuses.

Spiikri sõnul tekitab Viini käitumine tõsiseid kahtlusi Austria õigussüsteemi sõltumatuses, sest see läheb ilmselgelt vastuollu õigluse mõistmise reeglitega.

Vilniuses toimus esmaspäeva keskpäeval Austria saatkonna juures pikett, kus tauniti jaanuarisündmustes kahtlustatava endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vahi alt vabastamist.

Oma pahameelt tulid väljendama kümned inimesed, käes plakatid "Häbi, Austria!", Leedu lipud ja fotod 1991. aasta 13. jaanuari sündmustest. Ühel plakatil oli kujutatud Austria lipp, keskel must sirp ja vasar.

"Ebaõiglane oli lasta vabaks mõrtsukas, kes tappis meie rahva esindajaid ja tahtis meie vabadust lämmatada," ütles BNS-ile Elena Atkočiūnienė, kes olevat jaanuarisündmuste ajal ise Vilniuse teletorni ja parlamendihoone kaitsel seisnud.

Kui saatkonna töötajad avasid ukse, et protestijatelt kirja vastu võtta, hakkasid pikettijad skandeerima: "Häbi! Häbi!". Samuti lasti piketil lendu õhupallid, millele oli kirjutatud "KGB".

"Austerlased sülitasid õigusmõistmise printsiibile ja Euroopa Liidu lepetele," ütles BNS-ile aktsioonil osalenud seimisaadik Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė.

Austria võimud pidasid Golovatovi kinni eelmisel nädalal Leedu poolt välja antud Euroopa vahistamisorderi alusel, kuid lasid ta vabaks vähem kui ööpäeva jooksul. Golovatov oli 1991. aasta jaanuaris Vilniuse teletorni rünnanud eriüksuse Alfa komandör.