Leedu julgeolekuamet: Vene eriteenistused töötavad agressiivselt Leedu vastu
Vene julgeoleku- ja luureteenistused tegutsevad Leedu vastu intensiivselt ja agressiivselt ning nende töötajad tegutsevad tihti diplomaatilise kattevarju all, selgub Leedu riigi julgeolekuameti (VSD) esmaspäeval avaldatud aastaaruandest.
Aruandes märgitakse, et Vene luure huvid puudutavad enamikku Leedu riikliku elu tähtsamaid valdkondi. Vene luureteenistused huvituvad Leedu sisepoliitikast: protsessidest, tendentsidest, valimiskampaaniatest, poliitilistest liidritest ja nende isikuomadustest; Leedu välispoliitikast: seisukohtadest rahvusvahelistes organisatsioonides, kahepoolsetest suhetest ja poliitika kujundamise spetsiifikast, vahendab Leedu Delfi.
Venemaalasi huvitab ka majandus ja energeetika, strateegilised projektid, poliitiline toetus nendele ja selle puudumine, diskrediteerimisvõimalused ning Leedu luure- ja muud rahvusliku julgeoleku eest vastutavad organid: luure- ja vastuluurealane informatsioon, suhted poliitilise võimuga, tegutsemisvõimalused ja töötajad.
Naaberriigi huviväljas on ka Leedu riigikaitsesüsteem: sõjaline võimekus, strateegiliselt tähtis sõjaline ja tsiviilinfrastruktuur, sõjaline koostöö NATO ja liitlastega Euroopa Liidus; telekommunikatsioonide ja küberneetika struktuur: julgeoleku tagamise probleemid ja eriteenistusi huvitava informatsiooni vaheltvõtmise võimalused.
VSD märgib, et eelmisel aastal kehtestas Venemaa Leedu vastu aktiivselt majanduslikke sanktsioone – need puudutasid piimatooteid ja liha. Vene eriteenistused levitasid mitteametlikke kanaleid pidi eesmärgipäraselt informatsiooni selle kohta, et need meetmed on esile kutsunud Leedu ebasõbralik poliitika.
„Teateid selle kohta, et Venemaa võttis need otsused vastu poliitilistel motiividel, edastasid luuretöötajad ja nendega seotud isikud isiklike kontaktide kaudu Leedu poliitikutele, ärimeestele ja diplomaatidele. Väidetavalt oli peamine põhjus, mis Venemaa sellise tegevuse esile kutsus, Ukraina eurointegratsioonipüüdluste toetamine ja erimeelsused Gazpromiga,“ öeldakse aruandes.
VSD teatel püüdsid Vene luureteenistused eesmärgipäraselt tekitada Leedu poliitikutes, poliitikaekspertides ja ettevõtjates arusaama, et nii Euroopa Liidu nõukogu eesistujana kui ka kahepoolsetes poliitilistes ja majanduslikes kontaktides Venemaaga peaks Leedu rohkem arvestama Venemaa huve.
Diplomaatilise kattevarju all töötanud Vene luuretöötaja Valeri Katula üritas värvata Leedu teenistujat, kes tegeles Leedu eesistumise küsimustega Euroopa Liidu nõukogus, teatas VSD.
Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) töötaja Katula viis läbi „agressiivset luuretegevust“ Leedu riiklike ametkondade vastu.
Ametlikult on ta Venemaa saatkonnas Vilniuses teise sekretäri ametikohal.
VSD teatel üritas Katula värvata Leedu riigiteenistujat selleks, et saada salastatud ja muud delikaatset informatsiooni Leedu eesistumise kohta Euroopa Liidu nõukogus. GRU töötaja küsis informatsiooni Leedu eesistumise aegsete ürituste ja prioriteetide, idapartnerlusriikide assotsiatsioonilepete ning Leedu välisdelegatsioonide visiitide tulemuste kohta.
Aruandes öeldakse, et GRU töötaja ei paljastanud oma kontaktile luureorganite ridadesse kuulumist ning kinnitas, et informatsioon on vajalik Venemaa välisministeeriumi hinnangute koostamiseks. Kogutud informatsiooni eest pakuti rahalist tasu.
