„Külma sõja järgne ajastu on läbi. Maailmal tuleks valida Lääne–järgne maailmakord,“ kuulutas Lavrov Müncheni julgeolekukonverentsil. „Ja seejuures ei nõustu me sugugi nendega, kelle süüdistuste kohaselt on Venemaa üritanud „liberaalset maailmakorda“ õõnestada.“

Lavrovi sõnul oli kriis liberaalse maailmakorra mudelisse juba sisse programmeeritud. „Uue Lääne-järgse maailmakorra kohaselt aga defineeritaks riike nende suveräänsuse järgi.

Tänasest julgeolekuolukorrast rääkides, märkis Lavrov, et „NATO laienemine on viinud ennenägematute pingeteni Euroopas viimasel 30 aastal,“ kuna allianss keeldus 1990–ndatel muutumast ja jätkas tegevust külma sõja institutsioonina.

Samas leidis ta, et NATO ja Venemaa peaks omavahel taas sõjalist koostööd tegema. „Meil on vaja taastada sõjaline koostöö,“ ütles Venemaa välisminister. „NATO peasekretär Jens Stoltenberg, ümbritsetuna oma abidest, ei olnud valmis mulle reedel ütlema, et NATO on selleks valmis. Kahju,“ tõdes ta.

Kõneldes Venemaa suhetest Ameerika Ühendriikide ja selle uue presidendiga, märkis Lavrov: „Me loodame USA-ga vahekorda, mis põhineb pragmaatilisusel, vastastikusel lugupidamisel, ning arusaamal üksteise vastutusest globaalse stabiilsuse tagamisel.“

Ka puudutas välisminister sanktsioonide teemat, märkides, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide kaotamise sidumine Minski lepete täitmisega on ebaloogiline. Ta lubas, et seetõttu ei kaota ka Venemaa omalt poolt sanktsioone Euroopa Liidule enne Minski lepete täielikku täitmist.