Eksperdid eeldavad, et haiguse tõi Lätisse Aafrikas või kusagil mujal troopikas nakatunud inimene, keda hammustas kohalik sääsk, kes seejärel kandis infektsiooni edasi. Tegemist oleks esimese juhtumiga pärast 50-aastast vaheaega, kus haiguse levitajaks oleks Lätis elavad putukad.

Läti infektoloogiakeskuse direktor Baiba Rozentale teatas lehele, et Jurmala perearst saatis meremehest patsiendi keskusesse kolm päeva pärast haigestumist, kui patsiendi kehatemperatuur tõusis seletamatul põhjusel 40 kraadini. Vereanalüüs näitas, et mehe veres on väga suur, peaaegu kriitiline malaariatekitajate hulk.

Malaariatekitajat levitab sääseliik Anopheles, kelle vastsed võivad areneda igasuguses seisvas vees. Mõned aastad tagasi avastasid Läti bioloogid selle sääseliigi kõigis Riia-lähedastes järvedes-tiikides.

Samas on tegemist Läti esimese malaariahaigega pärast 1956. aastat, sest mõnede esinenud malaariajuhtumite puhul nakatuti märksa soojema kliimaga maades.

Arstid märgivad, et praeguse haigusjuhtumi malaariatekitaja erineb oluliselt 50 aasta tagusest, sest nüüd on tegemist palju ohtlikuma troopilise haigusvormiga.

Lätis suurenes sel aastal malaariasse haigestunute hulk, kuid kõik teised patsiendid nakatusid välismaal viibides. Mitu juhtumit registreeriti ühel Läti laeval — malaariahaigeks jäi peaaegu kogu meeskond.

Rozentale ei hakanud prognoosima malaaria edasist levikut kohalike sääskede kaudu. Sääsed ei säilita haigusetekitajat, nad saavad selle infektsioonikandjalt. Samas võib malaariatekitaja säilida inimese organismis ning aktiviseeruda alles mõne aja möödudes.