Administratiivse rajoonikohtu kohtunik keeldus varem avaldust vastu võtmast, seletades seda sellega, et „olemasoleva normatiivõigusliku baasi alusel ei ole hagejal subjektiivset alust nõuda abielu registreerimist ühest soost isikute vahel“, vahendab Läti Delfi.

Läti ülemkohtu otsusega on administratiivse rajoonikohtu otsus tühistatud.

Samas nõustus ülemkohus administratiivse rajoonikohtu kohtuniku otsusega selles osas, et kuni seadusandluses ei ole samasooliste abielu sõlmimise norme, ei ole avalduse esitajal selleks õigust.

Kui nende isikute eesmärk ei ole ainult ja ainuüksi abielu sõlmimine, vaid isik tahab saavutada samasooliste perekondade ja suhete tunnustamist ja kaitset, kuulub hagi sisu sügavamale uurimisele, sest sel juhul on hagi sisu administratiivakti väljaandmine kahe samast soost isiku suhte juriidilise registreerimise kohta, otsustas ülemkohus.

Selliste inimeste nõudmiste laiema tõlgendamise puhul tuleb välja selgitada, kas samasooliste abielude registreerimise keeld ei riku Läti Vabariigi põhiseadust ning õigust era- ja pereelule, mille tagab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Seetõttu on avalduse vastuvõtmisel võimatu kindlaks teha, kas ei rikuta hagejate õigusi ja huve, ning on võimatu tunnistada, et isikutel ei ole subjektiivset õigust sellist hagi esitada.

Alles asja sisulisel arutamisel ning pärast faktiliste ja seadusandlike aspektide hindamist, sealhulgas võimalust pöörduda põhiseaduskohtusse, saab kohus teha kindlaks õiguste rikkumise fakti olemasolu või puudumise, teatas Läti ülemkohus.

Praegu on Läti põhiseaduses kirjutatud nii: „Riik kaitseb ja toetab abielu – liitu mehe ja naise vahel – perekonda, vanemate ja laste õigusi.“ (paragrahv 110, 2005. aasta 15. detsembri redaktsioonis).