Intervjueerija küsimusele, millises keeles eelistab Läti president lugeda ilukirjandust, vastab nelja keelt valdav Berzinš: "Kahjuks ei ole viimasel ajal üldse aega ilukirjandust lugeda. Kuid kõnelda rohkem vene keeles - see on tänapäeva tegelikkuse nõue. Ja tulebki välja, et üha vähem loen läti keeles. Füüsiliselt ei jagu aega."

President kiitis Läti rahvusvähemuste koole, nii Ukraina kooli kui Puškini lütseumi, kus lapsed valdavad riigikeelt nõnda, et ei saagi aru, kes on läti perekonnas sündinud ja kes vene või ukraina kodukeelega. "Et selles elus edasi jõuda, tuleb otsida seda, mis meid ühendab. Kes edu soovib, ei pööra eraldavatele asjaoludele tähelepanu."

Küsimusele selle kohta, mida president arvab kõigi Läti lasteaedade üleviimisest läti keelele, vastab president ootamatu hüppega inglise keele suunda: "Arvan, et lastevanematel peab olema õigus valida. Selge see, et iga vanem soovib oma lapsele parimat, vaatab õppimise perspektiive ja mis saavutusi ta lapselt ootab ning mis keeles õpetajad lapsega rääkima hakkavad - võibolla läti, võibolla aga inglise keeles, - eks seegi ole demokraatlik otsus. Miks me peaksime siin midagi piirama?"

Telegraafi ajakirjanik nokib presidenti ka Jurmala residentsi teemal. Nimelt keeldus Berzinš residentsi kasutamast, käies Riias tööl kodust, 6 minuti jalutuse kaugusel. Residentsi ülalpidamiseks maksab Läti riik siiski 1300 latti kuus. "Ma ei tunne end seal residentsis sugugi koduselt, kuigi koht on ju ilus. Las riigivaraamet lahendab kuidagi selle küsimuse," vastab president.

Välispoliitikas kiidab Berzinš arenguid Valgevenes, märkides, et väga võimalikult saabub varsti aeg Läti presidendi visiidiks Valgevenesse. Nagu Eesti riigijuhtidel, on ka Läti presidendil tekkinud huvi Kesk-Aasia vastu ning ta on külastanud Aserbaidžaani ning Turkmeeniat.

Angloameerika ajakirjandust, sealhulgas Financial Timesi, on mõnikord süüdistatud liigses hüsteerias Euroopa Liidu suhtes. Kvaliteetses Financial Timesis on esilehel olnud peakirjad, nagu: "Läti latt kukub", "Ungari forint on minekul", "Kreeka läheb allavett". USA ja Inglismaa osaliselt konkureerivad mandri-Euroopaga, sellest ka hüsteerilisemad kriisijutud.

Läti võttis mitmeid aastaid enne Eestit kursi riigikeele laialdaseks õppeks vene koolides. Kuigi suuremates Läti linnades (Riia, Daugavpils, Venspils, Liepaja) on massiivne vene elanikkond, on Läti riik olnud Eestist kiirem ja sihikindlam riigikeele õpetuse sisseviimises.