President ütles teisipäeval usutluses telekanalile LNT, et selle tähtpäeva tähistamise kritiseerimiseks puudub alus, ning tuletas meelde, et USA sundasujate komisjon jõudis juba 1950. aastal järeldusele, et Läti leegionärid ei ole sõjakurjategijad, ja 1955. aastal andis NSVL ülemnõukogu presiidium välja määruse Saksamaa poolel sõdinud NSV Liidu kodanike amnesteerimisest, vahendab BNS.

"Pidada neid kurjategijateks - see jääb väljapoole mõistlikkuse piire," leidis Bērziņš.

Ühtlasi rõhutas ta, et elusolevaid Relva-SS-i võitlejaid on Lätis alla 500 ja nende keskmine vanus on juba üle 90. "Mis ohtu nad endast kujutavad? See on sohimäng, veel suurem absurd kui referendum (vene keelele riigikeelestaatuse andmise üle)," leidis president.