Läti president ei võta riigikeele küsimuses seisukohta

Läti president Andris Bērziņš ei võta seisukohta ettepaneku suhtes muuta vene keel teiseks riigikeeleks, mis on hakanud ühiskonnas pingeid kruvima.

Peaminister ja parlamendi esimees on lubanud riigikeele küsimuses avalduse teha, vahendab BNS.

President ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et ühiskonna pingeid ei ole võimalik lahendada poliitiliste avaldustega. "Ma ei ole kindel, et sellised avaldused on vajalikud. Mina olen oma arvamuse juba selgelt välja öelnud ja ma jään selle juurde."

Bērziņši sõnul on tema avaldanud varem arvamust, et läti keel peaks jääma Läti ainsaks riigikeeleks, ja rohkem ta seda asja arutada ei kavatse.

"Ma ei kavatse sekkuda ühte või teist poolt toetades. Ma ei näe sel mingit mõtet. Me peaksime püüdlema ühise seisukoha poole."

Ajaleht Diena teatas kolmapäeval, et lähipäevil on meedias oodata seimi spiikri Solvita Āboltiņa, peaminister Valdis Dombrovskise, ning võimalik et ka president Andris Bērziņši pöördumist Läti elanike poole, mis on mõeldud nii venelastele kui lätlastele seoses kasvavate poliitiliste pingetega, mis on tekkinud allkirjade kogumise kampaania tõttu.

Kahe nädalaga on vene keelele teise riigikeele staatuse omistavate põhiseadusemuudatuste toetuseks oma allkirja andnud 39.258 valijat.

Kui muudatusi toetab oma allkirjaga vähemalt kümnendik inimestest, kel oli õigus valida viimaste seimivalimiste ajal, ehk 153.379 inimest, siis peab president esitama muudatuse seimile arutamiseks. Kui seim selle tagasi lükkab, pannakse see rahvahääletusele.