Läti mees joob ja peksab naist

Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi esmaspäeval avaldatud möödunud aasta inimõiguste aruanne heidab Lätile ette viletsaid tingimusi kinnipidamisasutustes, jõu kasutamist kinnipeetute suhtes, korruptsioonikahtlusi ning naiste diskrimineerimist.

Kui etteheited viletsate kinnipidamistingimuste, vangide ja kinnipeetute väärkohtlemise ja politsei poolt liigse jõukasutamise osas on aastast aastasse kordunud, siis varasemast jõulisemalt on seekord toonitatud asjaolu, et Lätis õitseb töökohtadel naiste diskrimineeriminem, samuti olevat laialt levinud kodune vägivalt naiste suhtes, Riia jaoks on aga ülitõsiseks probleemiks prostitutsioon.

“Valitsus austab üldiselt kodanike ja suure kodakondsuseta isikute kogukonna õigusi, kuid mõningates valdkondades on probleemid säilinud,” öeldakse esmaspäeval avaldatud teadaandes.

Samas märgitakse, et välisvaatlejad ja inimõiguslased tunnevad üha suuremat muret naisi puudutavate probleemide pärast. Ehkki usaldusväärsed statistilised andmed puuduvad, väidavad allikad, et väga paljudes kodudes on naiste vägivaldne kohtlemine vägagi tavaline ning seotud pahatihti alkoholipruukimisega, kusjuures korrakaitsejõud jäävad nendest juhtumitest informeerimata. Õiguskaitsesüsteem, kohtud kaasa arvatud, kalduvad nende kuritegude tähendust alahindama ning politsei arreteerib kodus vägivallatsejaid harva.

“Vägivalla ohvriks langenud naised on sageli oma õigustest halvasti informeeritud ning ei taha nende eest kohtus võidelda,” tõdetakse aruandes.

Samas tõdetakse, et Läti asutustes on seksuaalne ahistamine väga tavaline, kuid kultuuritavad ei luba naistel selle üle avalikult kurta. “Tegelikkuses põrkavad naised sageli kokku ebaõiglaste vallandamiste ja alatasustamisega, eriti erasektoris.”

Laialt levinud on Lätis ka naiste ja laste prostitutsioon. Aruandes öeldakse, et Läti võimude ametlikel andmetel tegutseb riigis umbes 3000 prostituuti. Oma keha müüvatel naistel puudub mingisugunegi õiguskaitse, pole ka mingeid asutusi, kes nende eest hoolt kannaksid. “Prostitutsioon on legaalne, sutenöörlus mitte,” öeldakse aruandes.

Vanglate seisukorra kohta öeldakse, et see on jätkuvalt vilets, ehkki aastaga mõnevõrra paranenud. Peamisteks probleemideks on selles osas kongide ülerahvastatus, kehvad sanitaartingimused, meditsiinilise teeninduse ebapiisavus, ventilatsiooni puudumine ja ebapiisav valgustus, kõige selle taga on aga rahanappus.

Kohtute osas öeldakse aruandes, et kohtusüsteem on nõrk ja pole puhas korruptsioonist. Paljudel kohtunikel napib vastavast juriidilisest praktikast, kohtusüsteem on liiga nõrk, alternatiivseid karistusi rakendatakse harva. Alati ei peeta kinni ka advokaadi õigusest olla iga juriidilise toimingu juures, eriti käib see maapiirkondade kohta.

Eraldi probleemina on aruandes välja toodud ka asjaolu, et Läti passis sisaldub seniajani märge inimese rahvuse kohta. Tähelepanuta ei jäänud ka ajakirjas Kapital avaldatud juuditeemaline kirjutis, kohtuprotsess endise pankuri Aleksandr Laventi üle ning vasakjõudude esindaja Tatjana Þdanoki võitlus valimisõiguse eest.