Läti kultuuriinimesed arutavad referendumijärgseid samme

Läti kultuuriministeerium, mis on vastutav ka ühiskonna lõimumise eest, kavandab arutelu kultuurivaldkonna esindajatega selle üle, mida peaks riik tegema pärast 18. veebruaril toimuvat keelereferendumit.

Kultuuriminister Žaneta Jaunzeme-Grende ütles, et inimesed, kes on kaotanud oma usu riiki ja poliitikutesse, võtavad siiski kuulda seda, mida räägivad kultuuriinimesed. Tema sõnul peaksid poliitikud 10.–15. veebruariks kavandatud diskussioone võtma kui soovitusi edasiseks tegutsemiseks, teatab BNS.

„Kui referendum on ebaõnnestunud ühiskondliku integratsiooni poliitika tagajärg, siis on üks kõige tähtsamaid asju see, mida me peaksime pärast referendumit tegema,“ osutas minister.

Aruteludes osalevad kultuurivalla inimesed – teatrijuhid, näitlejad, kirjanikud, kunstnikud, muuseumide ja teiste institutsioonide töötajad. Diskussioon toimub vabas vormis, ent seda modereerib peaministri abi lõimumise küsimustes Sarmīte Ēlerte.

Valijailt küsitakse rahvahääletusel: "Kas te toetate Läti Vabariigi põhiseaduse muudatusettepanekuid, mis annaksid vene keelele teise riigikeele staatuse?"

Lätis toimub 18. veebruaril referendum, millega nõutakse vene keelele teise riigikeele staatust, ent mis eeldatavalt läbi kukub, kuna heakskiiduks vajavad need vähemalt poolte valimisõiguslike kodanike ehk 771.350 inimese toetust.