Praegu näeb Läti seadus ette, et riik katab vaid endise presidendi matmis- ja haua hooldamise kulud, kuid matmispaiga valiku privileegidest juttu ei ole. Arutelu algas pärast seda, kui jaanuari alguses sai teatavaks, et Vīķe-Freiberga omandas „mitteametlike hoobade“ ja vahendajate kaudu matmispaiga osaliselt juba suletud Riia Esimesel Metsakalmistul, vahendab Läti Delfi.

Hiljem teatas ajaleht Diena, et Vīķe-Freiberga matmispaik Esimesel Metsakalmistul asub Läti esimese presidendi Jānis Čakste oma lähedal.

Paljud Riia omavalitsusametnikud kinnitasid Dienale, et matmispaiku Riia Esimesel ja Teisel Metsakalmistul on „kõrvalt“ võimatu saada. Vaatamata sellele sai Vīķe-Freiberga omale Esimesel Metsakalmistul matmispaiga. Kuidas see juhtus, ei tahtnud ei Vīķe-Freiberga ise ega teised isikud Dienale rääkida.

Vīķe-Freiberga avaldas selle peale postituse Facebookis, milles süüdistas läti rahvast „vihkamises, tigeduses ja kadeduses“ ning rääkis mitmetest traagilistest surmadest oma perekonnas. Matmispaiga saamise asjaoludest juttu ei olnud.

Veel pidas Vīķe-Freiberga võimalikuks, et nüüd võidakse ta pärast surma matta hoopis vahepealsele kodumaale Kanadasse, mis on küll võõras maa, aga kus kellelegi ei tule pähe kadestada inimese viimast puhkepaika.