Landsbergis ütles nädalalehele Gazeta Polska antud usutluses, et imestab jätkuvalt selle üle, et suhted poolakate ja leedulaste vahel ei ole kuigi head – tema hinnangul tasuks pärast tragöödiat Smolenski lähistel, milles hukkus Poola president Lech Kaczyński, enam sõprust hinnata, teatab BNS.

„Olen selle üle üllatunud. Ma ei mõista Poola välispoliitika mõningasi nüansse. Miks pärast sellist lööki, sellises keerukas poliitilises ja psühholoogilises olukorras, sõprust ei hinnata. Sõpru tuleb hinnata, mitte jalaga togida,“ rääkis poliitik intervjuus, mille avaldas teisipäeval ka Leedu ajaleht Lietuvos Žinios.

Samas kinnitas ta, et ei ole võimalik suhteid ära rikkuda, kui üks pooltest seda ei soovi.

„Ta lihtsalt otsustab olla salliv ning oodata mõistmist,“ sõnas Landsbergis.

Küsimusele poola vähemuse probleemidest Leedus vastas seadusandja: „Poola poliitikud ei mõista, et siin käib jutt mitte üksnes poola perekondadest, vaid välismaiste nimede: saksa, läti nimede kirjutamisest üldse. Pole võimalik kehtestada kõigi perede jaoks õigekirjutust vaid poola tähestiku järgi.“

Landsbergise sõnul küsis ta hiljuti ühelt Poola ajakirjanikult ja kommentaatorilt, kas poolakate olukord Valgevenes või Ukrainas on Leeduga võrreldes hullem.

„Ta vastas, et ei. Veel ma küsisin, millest on ajendatud sellised rünnakud Leedu suhtes,“ ütles Landsbergis. Tema sõnul vastas poola ajakirjanik, et rünnakute põhjuseks on Leedu väiksus.

„Venemaa geopoliitilises programmis, Kremli ideoloogide raamatutes on selgelt kirjutatud, et tema poliitika peaeesmärgiks on ajada tülli Leedu ja Poola. Ja just see toimubki,“ osutas ta.

Landsbergise sõnul on praegu Leedus tugevnenud venelaste mõju, kes üritavad taastada oma kontrolli regiooni üle.

„Mõju on tugevam kui kümme aastat tagasi. Meediaväljaanded on kokku ostetud, võimalik, et ka ajakirjanikud, ning ka teise järgu poliitikud. Mõju on tuntav,“ kinnitas Landsbergis.

„Esimeseks sammuks oleks kontrolli tagastamine regiooni üle. Ent see pole kõik. Venemaa üritab alati Euroopat, maailma juhtida... See riik on tugev oma agressiivsuses. Võime poolest osutada psühholoogilist survet, hirmutada. Paremini kasvatatud inimesed ei taha ega oska sellistes tingimustes konkureerida,“ märkis poliitik.

Sisuliselt taasiseseisvunud Leedu esimeseks juhiks olnud Landsbergise hinnangul on Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks saabunud kriitiline aeg – on vaja otsustusvõimelisi inimesi, ühtset poliitikat, solidaarsust.

„Ent Venemaal on viise selle ühtsuse õõnestamiseks, ajades asju üksikute Euroopa Liidu riikidega,“ märkis ta.