Iirimaa piir

Esialgne Brexiti-kokkulepe näeb ette, et mõlemad pooled annavad endast parima tulevase kaubandusleppeni jõudmiseks kuus kuud enne üleminekuperioodi lõppu 2020. aasta detsembris, aga kui selleni ei jõuta, võivad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ühiselt üleminekuperioodi pikendada täpsustamata aja võrra.

Muul juhul jõustub varulahendus, mille eesmärk on ära hoida niinimetatud kõva piiri tekkimine Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahele. Varulahendus, mis kujutab endast „ühtset tolliterritooriumi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel” kehtiks alates üleminekuperioodi lõpust kuni tulevase kaubanduskokkuleppe kehtima hakkamiseni.

Ühtne tolliterritoorium kataks kõiki kaupu välja arvatud kalatooted ja hõlmaks vastavaid võrdse mänguvälja kohustusi ja asjakohaseid jõustamismehhanisme, et tagada aus konkurents Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi vahel.

Vajalik oleks täiendav mõnede kaupade mittetollikontroll Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriigi vahel, mis ei meeldi Põhja-Iirimaa Demokraatlikule Unionistlikule Parteile (DUP), mis on olnud järjekindlalt vastu Põhja-Iirimaa igasugusele erikohtlemisele.

Kokkulepe ütleb varulahenduse kohta, et kui üks pooltest leiab, et see ei ole enam vajalik, võib ta teavitada teist poolt, esitades oma põhjendused. Ühine komitee peab seejärel kuue kuu jooksul kohtuma ja mõlemad pooled peavad ühiselt kokku leppima varulahenduse kehtimise lõppemises.

Seda osa kokkuleppest on raske alla neelata Brexiti pooldajatel, sest nad on järjekindlalt nõudnud, et Suurbritannial peab olema võimalik lahkuda kõigist tolliliitudest, sest ta tahab, kui tahab, sõlmida vabakaubandusleppeid riikidega üle maailma.

Võrdne mänguväli

Kokkulepe ütleb, et varulahenduse kehtimise korral peab Ühendkuningriik järgima „võrdse mänguvälja” kohustusi konkurentsi ja riigiabi ning tööhõive, keskkonnastandardite ja maksude osas. Need meetmed on mõeldud selleks, et Briti ettevõtted ei saaks õõnestada Euroopa Liidu tööstust.

Brüssel on nõudnud „dünaamilist joondumist”, mis kohustaks Ühendkuningriigi parlamenti lihtsalt kopeerima Euroopa Liidu regulatsioone ka pärast Brexitit. Suurbritannia peab seadusteks muutma ka kolm Euroopa Liidu maksudirektiivi – maksuinformatsiooni vahetamise, investeerimisfirmade kohta raporteerimise ja Euroopa Liidu maksustamise käitumiskoodeksi kohta.

„Taandarenguvastased klauslid” takistavad Ühendkuningriigil madalamate standardite kehtestamise sotsiaal-, keskkonna- ja tööregulatsioonides.

Paljud neist nõuetest on täielikult vastukarva konservatiividest Brexiti pooldajatele, kelle jaoks esindas Euroopa Liidust lahkumine võimalust suunduda madalate maksudega ja nõrgalt reguleeritud majanduse poole, nagu on näiteks Singapuris.

Tulevane kaubanduslepe

See teema võib Brexiti pooldajatele veelgi masendavam olla. Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevane suhe, mis mõlema poole sõnul vajab palju rohkem tööd, aga mille eesmärk on saavutada lähedane suhe teenuste (sealhulgas finantsteenuste) ja investeeringute ning sektoripõhise koostöö, näiteks transpordi valdkonnas, põhineks ühtsel tolliterritooriumil, mis pakutakse välja lahkumisleppe jaoks.

Kalandus

Euroopa Liit on korduvalt teatanud, et Briti mereandide eksportijad lubatakse tariifi- ja kvoodivabalt Euroopa Liidu turule ainult kokkuleppe korral, mis lubab Euroopa Liidu kalalaevastikul jätkata tegutsemist Briti vetes.

Selle potentsiaalselt plahvatusohtliku teema käsitlemine näib olevat edasi lükatud: lahkumislepe ütleb sisuliselt ainult seda, et Euroopa Liit kehtestab tollitariifid kalale ainult kuni eraldi kokkuleppe sõlmimiseni Euroopa Liidu kalurite ligipääsu üle Briti vetele.

Valitsemine

Pärast üleminekuperioodi lõppu hakkab lõpliku lahkumisleppe täitmist jälgima struktuur, mis põhineb ühisel komiteel, mis langetab otsuseid vastastikuse nõusoleku alusel ja mille otsused on siduvad.

Viieliikmeline arbitraažikogu moodustatakse vaidluste lahendamiseks. Küsimusi, mis puudutavad Euroopa Liidu seadusi, ei saa arbitraažikogu aga lahendada, vaid need peavad minema Euroopa Kohtu ette. Ka see on pinnuks silmas Brexiti pooldajatel, kes tahavad „võtta kontrolli tagasi meie seaduste üle”.

Finantsturud

Kokkulepe annab Londoni finantskeskusele vaid baastaseme ligipääsu Euroopa Liidu turgudele, mis sarnaneb USA ja Jaapani firmade kohtlemisega. See põhineb Euroopa Liidu olemasoleval finantsturgudele ligipääsu süsteemil, mis on lahjendatud suhe, mis Brüsseli sõnul on kogu aeg olnud parim, mida Suurbritannia oodata võib.