Vene lahingukolonn tungis Groznõi idaosas paikneva Hankala lennuvälja suunast sügavale linna südamesse ja oli enne tagasipöördumist jõudnud peaaegu kesklinnas paikneva Minutka linnajaoni.
Vene väed vallutasid Hankala juba nädalavahetusel, kuid hiljem on see käinud korduvalt käest kätte.
Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja eitas Moskvast telefoni teel juhtunut: "Relvajõud eitavad kategooriliselt Reutersi esitatud informatsiooni."
Kaitseminister Igor Sergejev kinnitas uudisteagentuurile Interfax: "Tormijooksu Groznõile ei ole ega tule."
"See informatsioon on provokatsioon. Me peame välja selgitama, kes seda levitab."
Vene armee Põhja-Kaukaasia grupeeringu pressiesindaja sõnul parandasid föderaalväed öö jooksul oma positsioone Hankalas ja Groznõi loodeosas Gijalos.
Vene tankid ei olnud Groznõisse tunginud 1994.-96. aasta Tšetšeenia sõjast peale. Lahingud Tšetšeenia pealinnas peaksid äratama pühapäevaste valimiste eel venelastes mälestused eelmisest ebaõnnestunud sõjast.
Praegune sõda on aga eelmisest erinevalt olnud siiani venelaste hulgas populaarne ja tõstnud kõvasti peaminister Vladimir Putini reitingut.
Vene uudisteagentuurid ja raadiojaamad edastasid hommikul Lääne agentuuride teateid lahingutest Tšetšeenias ja lisasid neile Vene relvajõudude ümberlükkavad avaldused.
Kõige ägedamad lahingud käisid ööl vastu neljapäeva Mitjurina linnajaos, kus tšetšeeni võitlejad ründasid automaatide ja reaktiivmürskudega Vene armeekolonni.
Lahing kestis umbes kolm tundi ja lõppes õhtul kell 11. Vene väed kasutasid lahingus raketiseadeldisi Grad.
Vene suurtükid ja sõjalennukid on Groznõid tule all hoidnud juba ligi kolm kuud ja kahe nädala eest piirasid väed linna ümber.
Linna jäi kümneid tuhandeid elanikke, kes varjavad end keldrites ega julge välja tulla. Toiduvarud hakkavad otsa saama ja mõned inimesed tapavad näljaga juba tuvisid.
Moskva tühistas möödunud nädalal antud ultimaatumi, milles Groznõi elanikel kästi 11. detsembriks linnast lahkuda. Põgenike tarvis loodud turvakoridore on julgenud linnast lahkumiseks kasutada vaid umbkaudu 2.500 inimest. Kohalejäänute arv kõigub erinevatel hinnangutel 8.000-30.000-ni.
Tšetšeenia president Aslan Mashadov kutsus üles korraldama lahingute peatamiseks rahvusvahelisel vahendusel rahukõnelused.
Neljapäeval peaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esimees Knut Vollebaek külastama Venemaa okupeeritud Tšetšeenia alasid.
Vollebaek ütles enne sõitu Ida-Tšetšeenias asuvasse Gudermessi, et tõenäoliselt ei lubata tal venelaste ja tšetšeenide konflikti vahendada.
"Ma ei usu, et see oleks reaalne. Venelased ei ole öelnud "ei", aga nad ei ole ka "jah" öelnud. Nii et ma ei usu, et see võiks sündida," ütles ta Vladikavkazis ajakirjanikele.
Mashadov ütles, et on valmis maksma peaaegu mis tahes hinda, et lõpetada kolm kuud kestnud sõda, kuid lisas, et välismaa vahenduseta ei tule kõnelustest Moskvaga midagi välja.
"Mis tahes tulevastel läbirääkimistel peab olema kolmas osapool, kes tagaks, et võimalik lepe ellu viiakse," ütles Mashadov kolmapäeval Reutersi televisioonis näidatud usutluses.
