Lääs vaatab jõuetult Ukraina vaherahu põrumist

Lääne püüdlused peatada sõjategevus Ida-Ukrainas ja saavutada rahu niinimetatud separatistlike rahvavabariikide ja Kiievi vahel ei õnnestunud. Lahingud jätkusid ka pärast valitsusvägede alandavat tagasitõmbumist Debaltsevest.

„Tegu oli klassikalise juhtumiga, mil head kavatsused viisid vastupidise tulemuseni,“ rääkis uudisteagentuuri AFP vahendusel Poola välisasjade instituudi analüütik Jevgeni Vorobjov.

„[Saksamaa liidukantsler Angela] Merkel nägi olukorra kiiret halvenemist, sealhulgas USA ideed relvatarnetest ja konflikti eskaleerimisest, ning tundis vajadust tegutseda,“ selgitas Vorobjov. „Kuid tal ei olnud plaani B, juhuks kui vaherahu oleks pidanud läbikukkuma, ega mõnd muud vahendit, millega vaherahu täitmist peale suruda – ähvardust sanktsioonide karmistamisest või relvade tarnimisest.“

Lääs on olnud seni jõuetu vastamaks jätkuvale sõjategevusele. Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande kogunesid küll reedel Pariisis, kuid ei teinud muud, kui kutsusid taaskord üles järgima Minski rahulepete tingimusi.

„Prantsumaa ja Saksamaa võivad olla leppinud Debaltseve langemisega edasise rahu hüvanguks,“ arvas aga Jorg Forbrig Saksamaa Marshalli Fondi USA mõttekojast. „Nad ei ole naiivsed. Ehk nad arvavad, et nüüd on see küsimus lahendanud ja aitab saavutada viimaks kestvat vaherahu.“